Uudised | Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51003, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste ja kunstide instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 4-A315, 51009, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
Tugiüksused
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • teadus- ja arendusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6192
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

Uudised

 

15.11.2016. Hiite fotovõistluse võitis muinasjutuline pilt Vormsi Suurallikast


Vormsi Suurallikas. Epp Libe


Tänavu üheksandat korda toimunud rahvusvahelise hiite kuva- ehk fotovõistluse 1300 euro suuruse peaauhinna võitis harrastusfotograaf Epp Libe tehtud pilt Vormsi Suurallikast. Muinasjutulisel pildil on jäädvustatud vetikaisse mähkunud ohvriallikas, mis kutsub süüvima pühapaikade saladustesse.

Hõimurahvaste 300 eurose auhinna sai Udmurdimaa pühapaikade uurija Vladimir Kapitonovi kuva „Püha hiis Keremet vös". Võidupildil on vana hiiemänd ja palvekoda kuala, kus toimuvad praegugi pühad talitused.

Noorte 200 eurose peaauhinna pälvis Saaremaa Valjala koolis õppiv ja õpetaja Ester Vaiksaare juhendatud 14aastane Eeva Helga Kupits Väkra hiies tehtud pildiga “Kolm õde”.

Kokku antakse välja 20 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte, Muinsuskaitseameti jm eriauhinnad. Lisaks rahalistele auhindadele jagatakse välja ratsaretk, suitsusauna külastus, Viru Folgi, Roheliste Rattaretke ja erinevate kursuste vabapääsmeid, raamatuid jpm.

Võidukuva autor Epp Libe õpib Eesti Maaülikoolis loodusturismi, külastab pühapaiku sageli, kuid kuvavõistluse avastas juhuslikult:

„Olen teadlik, et hiiepaiku soovitakse säilitada, kuid fotovõistluseni jõudsin juhuslikult, Salevere matkarada külastades, kuulutust silmates. Olime just suundumas Ohvriallikale. Külastan tihti erinevaid hiie- ja pühapaiku. Leian neis tugevaima ja kõige müstilisema sideme meie loodusega. Võidufoto on minu jaoks samuti eriline. See taasloob need emotsioonid, mida kohapeal tundsin ja toob judinad ihusse. Ma pole varem midagi niisugust tundnud.“

Kõigi võidukuvadega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/uudised-10229-2016/5089-hiite-kuvavoistluse-voitjad

Võistlusel osales enam kui 700 pilti 170 autorilt. Noorim osavõtja on 4 ja vanim 82 aastane ning tase ulatub algajatest maailma tippudeni. Fotodel on jäädvustatud 31 riigi pühapaigad Euroopast, Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ning Põhja- ja Lõuna-Aameerikast. Hõimurahvastest on esindatud saami, soome, ersa, handi, ingeri, karjala, komi, mari, udmurdi, vepsa ja seto pühapaigad. Enamik osavõtjaid on siiski Eestist ning pilte on kõigist maakondadest.

Kuvasid hindasid loodusfotograaf Arne Ader, ajakirjanik Helen Arusoo, kunstnik Elo Liiv ja etnoloog Svetlana Karm ERMist.

Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärandit ning julgustada inimesi pühapaikadega tutvuma. Võistlust korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maavalla Koda. Kuvavõistluse patroon on ERMi direktor Tõnis Lukas. Hiite kuvavõistlus toimub ka järgmisel aastal.

Hiite kuvavõistluse peatoetaja on WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO. Teised toetajad: Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Võrtsjärve Sihtasutus, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, kirjastus Hea Lugu, Eesti Folkloorinõukogu, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, Siniallika trahter, Pühaste pruulikoda, Farmi piimatööstus ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.

Võistluse paremikku tutvustatakse ja  võitjaid autasustatakse Hiie väe tunnustamise sündmusel 3.12. algusega kl 13 Tartus Muusemi tee 2 Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda konverentsisaalis. Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs tasuta.

Võistluse lehekülg
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h/maavalla-hiied-2016
 

 

17.10.2016. Käesoleva kuu lõpuni kestva hiite kuvavõistluse peaauhind on 1300 eurot

Käesoleva kuu lõpuni – kuni 31.10. – on võimalik osaleda hiite kuvavõistlusel, mille peaauhind on 1300 eurot. Võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm paigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas  jm kombetalitusi täitmas. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Kõik võistlusel osalevad pildid kandideerivad 1300 euro suurusele peaauhinnale. Lisaks jagatakse välja hõimurahvaste auhind (300 eurot), kuni 16-aastaste auhind (200 eurot) ning hulk eriauhindu, mille võitjaid ootavad kultuurisündmuste, kursuste ja turismitalude külastuse pääsmed, kirjandus jpm põnevat.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise hiite fotovõistluse võitjate autasustamine toimub 3.12.2016 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Võistlust korraldavad Hiite Maja SA, Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Kuvavõistluse patroon on Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas.

Võistlust toetavad: Wiedemanni tõlkebüroo, Hõimurahvaste Programm, Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Võrtsjärve Sihtasutus, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, kirjastus Hea Lugu, Eesti Folkloorinõukogu, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, Siniallika trahter, Pühaste pruulikoda ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.

Võistluse eeskiri, lisateavet ja fotode üleslaadimine:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h
 

Foto: Toila Pühajõgi ja Pühajõgi

 

 

4.09.2016. Põlvamaal Taevaskojas avati pühapaika tutvustav teabestend



Põlvamaal Taevaskojas avati hiljuti Emalätte esisel välul teabetahvel, mis tutvustab Suurt ja Väikest Taevaskoda kui looduslikku pühapaika. Stendilt leiab teavet Taevaskojaga seotud pärimustest, Eesti looduslikest pühapaikadest ning ülevaate pühapaigas järgitavatest headest tavadest. Stendi tekst on eesti, inglise ja vene keeles.

Teabestendi sisu koostas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostöös Keskkonnaameti, RMK ning SA Hiite Majaga. Teksti koostas Ahto Kaasik, stendi kujundas Meeli Mets ning paigaldas RMK.

Suur ja Väike Taevaskoda on on üks Eesti külastatavamaid looduslikke pühapaiku. Mõne aasta eest loendati ühe hooaja jooksul Taevaskojas üle 40 000 külastaja. Taevaskoda väisav inimhulk on kahjustanud selle elustikku ja enam kui 300 miljoni aasta vanuse liivakivi paljandeid. Pühapaiga ja sellega seotud heade tavade tutvustamise abil loodetakse äratada külastajates Taevaskoja vastu suuremat austust ning suunata inimesi seal keskkonnahoidlikumalt käituma.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus avas hiljuti teabestendi ka Tartumaal Haaslava valla Koke külas asuvas Kiigeoru hiiesalus.

Tutvu teabetahvlitega:

Suur ja Väike Taevaskoda

Kiigeoru Hiiesalu
 

 

 

19.08.2016. Looduslike pühapaikade valikaine alustab taas

Tartu Ülikoolis saab sügissemestril taas kuulata valikainet "FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP)". Aluskursusel tutvustatakse pühapaikadega seotud kultuuri- ja looduspärandit, nende tervistavaid omadusi ning kaardistamise ja hoidmise aluseid.

Loenguid annavad Jaanus Paal, Ain Raal, Heiki Valk, Madis Arukask ja Ahto Kaasik Tartu Ülikoolist ning Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist.

Aine on registreerimiseks avatud kuni 28.08.2016; 1. kursuse õppijatele ning külalisüliõpilastele paar nädalat kauem - kuni 12.09.2016.

Loengud toimuvad alates 1.09. neljapäeviti kl 12-14 Tartus Jakobi 2-213. Kuulama võivad tulla needki, kes pole end osalemiseks kirja pannud.

Pühapikade valikainet korraldab 2009. aastast TÜ looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

 

 

10.05.2016. Rahvusvaheline fotovõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku


Helme Orjakivi. A. Kaasik

Algab Hiite kuvavõistlus 2016, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse teemaks on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jm loodusobjektid, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot.  Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa,  Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted.

Fotosid saab võistlusele saata kuni 31.10.2016 aadressil: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Looduslikke pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Hiite Maja, Maavalla koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Võistlust toetavad: Wiedemanni tõlkebüroo, Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Eesti Folkloorinõukogu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.

Lisateavet:
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h

 

28.03.2016 Looduslike pühapaikade teabepäev metsaomanikele ja -tootjatele

12.04. toimub Tartu Keskkonnahariduse keskuses (Lille tn 10) metsaomanikele ja puiduettevõtetele mõeldud teabepäev looduslikest pühapaikadest. Eestis leidub tuhandeid hiisi jm looduslikke pühapaiku, millest kuni pooled asuvad metsamaal. See on haruldane ja väärtuslik pärand, mille üle võime olla uhked. Metsa majandamisel seostub pühapaikadega aga rida praktilisi küsimusi, millele teabepäeval vastuseid otsime. Teabepäeva korraldab Hea Metsanduse Koda MTÜ koostöös Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Kava

9.30 - 10.00 Kogunemine, hommikukohv

10.00 - 10.30 Hea Metsanduse Koja ja FSC tutvustus. Indrek talpsep, Hea Metsanduse Koda

10.30 - 12.00 eesti looduslikud pühapaigad. Milliseid pühapaiku eestis leidub, kus need asuvad, millised on nendega seotud väärtused ja head tavad. Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

12.00 - 13.00 Lõuna (ei ole korraldatud)

13.00 - 14.30 Looduslike pühapaikade senised uuringud ja andmestikud. Pühapaikade väärtustamise ja hoidmise võimalused. Tiit Kaasik, Hiite Maja SA.

14.30 - 115.00 Arutelu, kohvipaus

15.00 - 19.00 Tutvumine Tartumaa pühapaikadega. Ühine bussisõit Tartust Tartuni korraldatud.

Osalemiseks kirja panemine kuni 4.04.2016 aadressil tiit.kaasik [ät] hiis.ee. Kohtade arv on piiratud. Lähem teave: Tiit Kaasik, tel 53047288.

 

 

8.12.2015. Uurali rahvaste pühapaikade näitus Eesti Kirjandusmuuseumis

Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis on avatud fotonäitus "Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad". Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest.

Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

Pühapaikades peetavad pühad toovad kokku erinevad põlvkonnad, perekonnad ja seisused. Pühade ajal toimuvad ühised kombetalitused ja pidustused hoiavad sideme esivanemate ja oma juurtega elava, tugevdavad kogukondi ja aitavad meil rahvana edasi kesta.

Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast.

Näitust saab saab vaadata Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Tartus Vanemuise 42 selle aasta lõpuni kuni 31.12. E-R kell 9‒16.30.
 

19.11.2015. Rahvusvahelise hiite fotovõistluse võitis lummav pilt Tamme-Lauri tammest ja Linnuteest



Tänavu kaheksandat korda toimunud rahvusvahelise  hiite kuvavõistluse 1000 euro suuruse peaauhinna võitis Urvaste Tamme-Lauri tammest tehtud lummav foto „Väga vana ja veel vanem“. Foto autor Martin Mark on Eesti vanima pühapuu taustal jäädvustanud kirka öötaeva ja Linnutee, mis annavad inimlikele põhiväärtustele igavikulise mõõtme. Koolitamise ja fotograafiaga tegeleva Martin Marki ööfotod on saanud mitmeid tunnustusi. Nii valisid NASA teadlased tänavu suvel tema pildi päeva astronoomiafotoks.

Noorte 200 eurose peaauhinna pälvis Saaremaa Valjala koolis õppiv 14aastane Brigitte Mihkelson ülesvõttega “Võhksa Nõiakivi andamid”. Pildil on jäädvustatud ajalooliste ravitoimingutega seotud vanu hobuseraudu ja uuemaid münte, mis annavad tunnistust tavade püsivusest.

Hõimurahvaste pühapaiga 300 eurose auhinna sai Udmurdimaal elava Olga Tsitsirko kuva „Numto järv. Eluvesi". Võidupildil ammutab handi abielupaar külmunud järvest ämbriga eluks hädavajalikku joogivett. Numto järv on hantide ja metsaneenetsite püham paik.

Kokku antakse välja 19 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, saarte, Muinsuskaitseameti jm eriauhinnad.

Kõigi  võidukuvadega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/uudised-10228-2015/5051-19-11-10228-2015-hiite-kuv...

Lisaks rahalistele auhindadele jagatakse välja loodusajakirjade aastatellimused, ratsaretk, suitsusauna külastus, Viru Folgi, Roheliste Rattaretke ja erinevate kursuste vabapääsmeid, raamatuid jpm.

Võistlusel osalesid Rootsi, Soome, Austraalia, Indoneesia, Islandi, Filipiinide, Keenia, Mehhiko, Peruu, Tiibeti ja Venemaa pühapaikadest tehtud pildid. Hõimurahvaste juurest on esindatud saami, soome, ersa, handi, neenetsi, ingeri, karjala, komi, mari, merja, nganassaani, udmurdi, vepsa ja seto pühapaigad.

Eestist on saadetud kuvasid 14 maakonna ja 55 valla pühapaikadest. Võistluse noorim osavõtja on 11 ja vanim 70 aastane.

Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader ning ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo.

Hiite kuvavõistluse peatoetaja on WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO. Teised toetajad: Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Loodusajakiri, Uma Leht, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Viru Folk, Roheliste Rattaretked, Tihuse hobuturismitalu, Mooska talu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Kirjastus Pegasus, Trükimuuseum, Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Looduse aasta foto, Laudauksekääksutajad ning LÜÜ TÜRR.

Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid, nendega seotud pärandit ja julgustada inimesi pühapaikadega tutvuma. Võistlust korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maavalla koda. Hiite kuvavõistlus toimub ka järgmisel aastal.

Võistluse tulemuste tutvustamine ja võitjate autasustamine toimub Hiie väe tunnustamise sündmusel 28.11. algusega kl 13 Tartus Vanemuise 42 (Eesti Kirjandusmuuseumis aulas). Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs tasuta.

Võistluse lehekülg
http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/h/maavalla-hiied-10228
 

 

15.10.2015 Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus Maavalla hiied, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31.10.2015.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandud ajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ja samuti Eesti vanimad kaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljud neist on elavas kasutuses. Enamik pühapaikadest on ohustatud ja unustamise tõttu kadumas.

Eesti tuntumad looduslikud pühapaigad on Suur ja Väike Taevaskoda, Otepää Pühajärv, Tammelauri tamm, Virumaa ja Võrumaa Pühajõed, Kaali pühajärv, Panga pank, Lehmja tammik, Saula Siniallika hiis, Ebavere hiiemägi, Kuremäe Hiiemägi ja Hiieallikas, Laiuse Siniallikas, Tartu Toomemäe ohvrikivi, Helme ohvrikivi ja allikad, Ülendi, Sipa, Kastna ja Pärnu-Jaagupi hiiepärnad.

Võitjaid autasustatakse 28.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel. Hiite kuvavõistlust “Maavalla hiied 10228 (2015)” korraldavad Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Maavalla koda.

Hiite kuvavõistluse peatoetaja on WIEDEMANNI TÕLKEBÜROO. Teised toetajad: Hõimurahvaste Programm, Kehrwieder, Loodusajakiri, Uma Leht, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Krautmani Massaaži ja Terviseakadeemia, Tihuse hobuturismitalu, Mooska talu, Muinsuskaitseamet, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Kirjastus Pegasus, Trükimuuseum, Harmoonikum, Looduse aasta foto, Laudauksekääksutajad ning LÜÜ TÜRR.

Võistluse juhend, piltide üleslaadimise leht, lisateave ning seni saadetud pildid on leitavad aadressil: www.maavald.ee/kuvavoistlused/10228.

Kõikide aastate kuvavõistlused: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused.

Ülesvõte: Kose kihelkonna Saula Siniallikas. Asse Sauga
 

 

9.10.2015 Näitus "Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad"

Esmaspäeval, 12.10. kell 18 avatakse Tartu loodusmajas Hõimupäevade raames fotonäitus "Uurali rahvaste looduslikud pühapaigad". Näituse avamisel saab vaadata Rein Marana värskeimat filmi "Suvisted Tammealusel" (Gaviafilm 2015, 30 minutit), mis avab Eesti looduslike pühapaikade vaimset pärandit. Näitusest ja hõimurahvaste pühapaikadest kõnelevad hõimurahvaste uurija Madis Arukask ning Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.

Välja on pandud ülesvõtted soomlaste, saamide, vepslaste, karjalaste, isurite, liivlaste, komide, udmurtide, maride, ersade, merjalaste, hantide, metsaneenetsite, setode ja eestlaste pühapaikadest.

Eestlased ja meie lähemad ning kaugemad hõimlased näevad looduses liitlast. Oleme pühapaikades kaitsnud loodust mäletamata aegadest peale. Pühad paigad omakorda on aidanud edasi kesta meie keelel, kultuuril ja inimestel.

Uurali rahvaste loodusmaastikud ulatuvad Saamimaa tundratest Ungari pustadeni ning Siberi põlistaigast Läänemere noorte laidudeni. Samavõrra mitmekesine on meie pühapaikade asukoht ja vorm. Pühad ja puutumatud järved, jõed, lätted, mäed, puud, koopad ja kivid on omased meile kõigile. Sarnased on ka siin järgitavad tavad, kombetalitused ja kohati isegi palved ja loitsud. Uurali rahvad on hõimlased keele poolest, kuid samavõrra ühendavad meid loodususund ja pühapaigad.

Näituse panid kokku Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA, tekstid koostas Ahto Kaasik. Teostas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Näitusel välja pandud ülesvõtted on valitud Maavalla hiite kuvavõistlusele saadetud tööde hulgast. Hiite kuvavõistlus toimub ka tänavu. Võistlusele saadetud töödega saab tutvuda ja võistlusel osaleda aadressil www.maavald.ee/kuvavoistlused.

Näitus on avatud 12.-30.10 E-R kl 9-18 Tartu loodusmajas Lille 10.

Tutvu Hõimupäevade teiste sündmustega.

Ülesvõte:  Palivere hiiekünnapuu. Merilin Kaustel-Lehemets

 

24.08.2015. Tartu Ülikoolis saab kuulata looduslike pühapaikade valikainet

2015. a sügissemestril saab Tartu Ülikoolis taas kuulata valikainet "FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP)". Aluskursusel tutvustatakse pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise kultuuripärandi ning eluslooduse aspekte, samuti pühapaikade inventeerimise ja kaitse korraldamise põhimõtteid.

Ainet loevad Jaanus Paal, Ain Raal, Heiki Valk ja Ahto Kaasik Tartu Ülikoolist, Mari-Ann Remmel ja Jüri Metssalu Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist ning Alari Allik Tallinna Ülikoolist.

Aine on registreerimiseks avatud kuni 30.08.2015. Tühistamise lõpptähtaeg on 14.09.2015. Registreerimise lõpptähtaeg 1. kursuse õppijatele ning külalisüliõpilastele on 14.09.2015.

Loengud toimuvad alates 3.09. neljapäeviti kl 12-14 Tartus Lossi 3-406. Valikainet korraldab TÜ looduslike pühapaikade keskus.

Pilt: Ohvrikivi Tartus Toomemäel

 

 

8.06.2015. Karulas toimus pühapaikade teabepäev

Laupäeval, 6.06. toimus Võrumaal Ähijärvel Karula rahvuspargi keskuses looduslike pühapaikade teabepäev. Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest kõneles Eesti pühapaikadest ning tutvustas Karula pühapaikade uurimise hetkeseisu. Vaadati Rein Marana värsket hiiefilmi Suvisted Tammealusel.

Järgnes ringsõit, kus küastati Ähijärve külas asuvaid Anne- ja Märdelätet, ristipuid ning Rebasemõisas asuvat Hallimäge.

Sündmuse korraldasid Keskkonnaamet ja RMK.

Ülesvõte: tervistava veega Märdäläte Ähijärve külas

 

5.06.2015. Riigikogus jätkab tegevust looduslike pühapaikade toetusrühm



Riigikogus taaselustati looduslike pühapaikade toetusrühm, mille eesmärk on tagada meie hiite ja muude pühapaikade säilimine.

12-liikmelist saadikurühma juhivad maaelukomisjoni liikmed: esimeheks on Lauri Luik ja aseesimeheks Artur Talvik.

„Veel eelmisel kuul tuli ilmsiks, et muinsuskaitse all olevas Unipiha hiiepaigas Tartumaal tehti metsafirma poolt lageraie, kuigi tegu on pühapaigaga. Kui me ei taha, et pühapaigad kui meie rahvakultuuri oluline osa unustamise tõttu häviks, tuleb need kaardistada ja neid hoida. Siis jõuab oluline info ka raie- ning kaevanduslubade väljastajate, kohalike omavalitsuste, maaomanikeni ja teisteni, kelle otsused võivad pühapaiku ja nende säilimist mõjutada,“ selgitas looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Lauri Luik.

Saadikurühm seisab selle eest, et 2020. aastaks ette nähtud hiite ja teiste pühapaikade kaardistamine toimuks võimalikult laiahaardeliselt ning kiiresti, nagu näeb ette ka kultuuriministeeriumis märtsis kinnitatud looduslike pühapaikade uurimise ja hoidmise arengukava.

„Eestis arvatakse olevat mitu tuhat kaardistamata looduslikku pühapaika, suur osa neist Põhja-Eestis. Kuni pool pühapaikadest võivad olla unustus- ja hävimisohus, kui uurimistöös ning riiklikus kaitses kiiremas korras kokku ei lepita. Niikaua kui maaomanikud ja ettevõtjad ei tea, kus pühapaigad asuvad, saavad need kannatada ka teadmatusest,“ lisas Luik.

Ühenduse koostööpartneriteks on Eesti omausulisi ühendav Maavalla koda, Muinsuskaitseamet, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ja vabatahtlike koostööring Hiiepaik.

Toetusgrupiga liitusid 12 riigikogu liiget: Lauri Luik, Artur Talvik, Krista Aru, Eerik-Niiles Kross, Madis Milling, Mart Nutt, Kalvi Kõva, Terje Trei, Tarmo Tamm, Märt Sults, Rainer Vakra ja Tanel Talve.

Looduslike pühapaikade toetusrühm tegutses ka XII riigikogus Tõnis Lukase ning Juku-Kalle Raidi eestvedamisel.

Looduslikud pühapaigad on loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele või muule religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi või etnoloogilisi andmeid.

Eestis on kirjalikke andmeid hinnanguliselt 3000 looduslikust pühapaigast, millest ligi 500 on kas loodus- või muinsuskaitse all.

Ülesvõte: Wikimedia

Allikas: Riigikogu
 

 

26.05.2015. Looduslike pühapaikade loodusõhtu Pärnus

28. mail kell 16.00-18.00 toimub Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) Keskkonnaameti loodusõhtu "Looduslikud pühapaigad", kus tuleb juttu sellest, milliseid pühapaiku leidub Eestis ja Pärnu maakonnas, miks esivanemad hiisi hoidsid ning milliseid tavasid seal järgisid.

Hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul inimkonna vanimad looduskaitsealad. Loodusõhtul tulevad jutuks ka pühapaikadega seotud põnevad ettevõtmised ning see, kuidas saavad huvilised pühapaiku leida ja hoida. Õhtu esineja Ahto Kaasik töötab Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses, on Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige ning tegeleb hiite ja rahvapärimuse uurimise ja tutvustamisega.

Loodusõhtu tagasiside esitajate vahel loositakse välja raamat.

Loodusõhtul osalemine on tasuta!

Registreerimine kuni 27. maini e-posti aadressil merike.palginomm [ät] keskkonnaamet.ee  

Loodusõhtut korraldab Keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ülesvõte: Hiiesaar Muraka külas Pärnu jões

 

19.05.2015. Hiite kuvavõistlus kutsub jäädvustama looduslikke pühapaiku

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10228 (2015). Võitjaid autasustatakse 28.11. Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Võistlustöid saab üles laadida kuni 31.10.2015 aadressil: http://www.maavald.ee/kuvavoistlused/10228

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Enamik meie pühapaikadest on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu.

Foto: Torupilli palve. Meresilma järv Marimaal. Ivan Bogomolov. 2014. a võistluse hiie valu eriauhind
 

 

18.05.2015. Prantsuse raadiojaam RFI huvitub Eesti pühapaikadest

Prantsuse raadiojaama RFI ajakirjanik Laurent Berthault külastas Tartu- ja Põlvamaal asuvaid pühapaiku. Koostamisel on reportaaž Eesti looduslike pühapaikade eripärast ja olukorrast. Avalik-õiguslik raadiokanal Radio France Internationale ehk RFI on 40 miljoni kuulajaga Prantsusmaa suurim raadiojaam.

Eesti pühapaiku ja nende kaardistamise ja kaitsmise hetkeolukorda tutvustas raadiojaamale Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest. Külastati Tartumaal asuvat Koke Kiigeoru hiiesalu. Ainulaadne loodus- ja muinsuskaitsealune künnapuusalu on jäänud hiljuti naabruses era- ja riigimaal tehtud lageraiete järel tuulte meelevalda. Põlvamaal külastati pärandkultuuri registrisse kantud Hatiku ristipuid. Riigimaal asunud suuremast ristipuude kogumist on lageraide järel mõningad veel säilinud. Uudistati ka Suurt ja Väikest Taevaskoda, mida on kahjustanud mõtlematu europrojekti käigus rajatud taristu.

Eesti looduslikke pühapaiku ohustab aga kõige enam unustamine ning selle tõttu on eelolevatel aastatel kadumas kuni 3000 pühapaika. Hetkel on rahapuudusel vindumas juba teine riiklik pühapaikade kaardistamise arengukava. Lootust on lisanud vabatahtlik kodanikualgatus Hiiepaik, mis on käivitamas õhinapõhist pühapaikade kaardistamist.

Ajakirjanik Laurent Berthault sõnul Prantsusmaal enam üldiselt looduslikke pühapaiku ei leidu. Erandiks on siiski Britannia maakond, kus austatakse pühi kive ning seal on elujõuline ka kohalik loodususund.

Foto: Laurent Berthault salvestab Taevaskoja Emalätte hääli. Elina Allas
 

 

16.05.2015. Jaapani suursaadik kohtus pühapaikade uurijatega

Reedel, 15.05. toimus Tallinnas Jaapani Suursaatkonnas looduslike pühapaikade teemaline kohtumine. Jaapani erakorraline ja täievoliline suursaadik Tema Ekstsellents hr. Tetsuro KAI tutvus Eesti pühapaikade ja nende kaardistamisega seotud probleemistikuga. Valdkonda tutvustasid Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest, Riigikogu Jaapani toetusrühma ning vabatahtlike algatuse Hiiepaik liige Artur Talvik  ning Hiite Maja sihtasutuse juhataja Tiit Kaasik.

Sarnasused Eesti ja Jaapani traditsioonilises usundis ja mentaliteedis on vastastikku huvipakkuvad. Tööstuslikult arenenud maana, kus on looduslike pühapaikade hoidmisel pikaajalised tradisioonid, on Jaapani kogemus Eestile väga väärtuslik.

Kõne all olid ka koostöövõimalused looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandi uurimisel ja tutvustamisel.

 

7.04.2015 Tõnis Mägi jt tuntud inimesed kõnelevad filmisarjas looduslikest pühapaikadest

Äsja valminud lühifilmide sarjas kõnelevad looduslikest pühapaikade tähendusest, väärtusest ja ohustatusest muusik Tõnis Mägi, kirjanik Kristiina Ehin, maailmameister Gerd Kanter, kirikuõpetaja ja omavalitsuse juht Tanel Ots, rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill.

Kuuest 5-minutilisest lühifilmist  koosneva sarja „Eesti looduslikud pühapaigad“ esilinastus toimub reedel, 10.04. kell 18 Tartus Jakobi 2 õppehoone ringauditooriumis. Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta.

Eesti Televisioon näitab filme alates 11. aprillist kuni 1. maini. Esimesed kolm filmi lähevad eetrisse enne Maahommiku saadet algusega kell 9.55.

Looduslikud pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku lahutamatu osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad, kivid, puud ja maa – on püha ja elus.

Enamikku pühapaiku ja nende lugusid teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam edasi. Pärimust kogudes ja edasi andes aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui unustame hiied, kaotame sideme oma maaga.

Filmid on jäädvustatud Ida-Virumaa Jõhvi valla Tammiku hiies, Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla Hiiemäel, Lääne maakonna Vana-Vigala hiies, Harju maakonna Saku valla Tõdva Animäel ja Silmaallikal, Põlva maakonna Taevaskojas ning Harju maakonna Pärispea Hooneteperi hiies.

Filmide režissöör on Anna Hints, produtsent Kadriann Kibus, operaator Ants Tammik.

Filmides kasutatud muusika: “H2O”, ansambel Eeter.

Filmisarja algatas Tartu Ülikooli arheoloogia instituudi arheoloogia kabinet. Sarja valmistas Vesilind OÜ ning see valmis ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti "Arheoloogia, võim, ühiskond" kaasrahastamisel.

Sarja valmimisele aitasid kaasa Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja SA ning Muinsuskaitseamet.

Foto: Tõnis Mägi, kaader filmist "Eesti looduslikud pühapiagad, Tammiku hiis"

 

02.04.2015. Keskkonnaagentuuris kõneldi looduslike pühapaikade andmekogust

Neljapäeval, 2. aprillil toimus Tallinnas Keskkonnaagentuuris keskkonnaandmete integreeritud analüüsi ja e-teenuste koostöövõrgustiku seminar. Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest tutvustas loomisel olevat looduslike pühapaikade andmekogu.

Looduslike pühapaikade andmekogu eesmärk on koondada ja muuta kättesaadavaks nii varem talletatud andmed, kui ka uuringute käigus veel loodavad pühapaiku puudutavad andmed. Andmekogu esmane ülesanne on toetada koondatud ja korrastatud andmestikuga pühapaikade kaardistamist. Järgmises järgus on kavas andmekogu kättesaadavaks teha ruumilise planeerimise ning keskkonna- ja muinsuskaitsega tegelevatele ametnikele, uurijatele, eestkostjatele, maaomanikele ning laiemale üldsusele.

Andmekogu haldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus  ning Hiite Maja sihtasutus. Andmekogu on integreeritud Kultuurimälestiste registri, Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasi ning Tartu Ülikooli arheoloogilise kohateabe andmebaasiga.

Andmekogu täitmine algas 2012. aastal ning on toimunud koos väliuuringute ettevalmistamisega.

Etekande esitlusega on võimalik tutvuda siin.

 

 

27.03.2015 Haapsalu loodusõhtul kõneldi looduslikest pühapaikadest

Neljapäeval, 26.03. olid Haapsalu loodusõhtul jutuks looduslikud pühapaigad. Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest kõneles Eesti pühapaikadest, Läänemaa pühapaikade omapärast, hiiepaikade tähendusest ja kommetest ning sellest, mida vabatahtlikud saavad hiite hoidmiseks teha.

Loodusõhtu korraldas Keskkonnaamet.

 

 

20.03.2015 Pühapaikade keskust külastas Muinsuskaitseameti peadirektor

Täna, 20.03. külastas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskust Muinsuskaitseameti peadirektor Carolin Pihlap. Koos Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehe Heiki Valguga arutati hiljuti vastu võetud pühapaikade arengukava kitsaskohti.

Muu hulgas oli jutuks:

Arengukava juhtnõukogu staatusesse pandud eksperdinõukogu legitiimsus on pretsedenditult ebamäärane ning sealt on välja jäetud huvirühmade esindajad. Carolin Pihlapi sõnul toetab Muinsuskaitseamet ettepanekut täiendada looduslike pühapaikade eksperdinõukogu Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ja Maavalla koja esindajatega.

Arengukava rakenduslik osa ei arvesta senistelt uuringutelt saadud teadmisi ning seal välja pakutud arhiiviteadete-põhine inventuur võimaldab leida vaid 1/3 pühapaikadest.

Arengukavas on jäetud tähelepanuta, et eelmise pühapaikade arengukava osana valmis 2011. aastal pühapaikade andmebaas, mis on integreeritud ka Muinsuskaitseameti hallatava Kultuurimälestiste registriga. Andmekogu täitmine ja arendamine on takerdunud puuduliku rahastamise tõttu. Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, KIK ja Hasartmängumaksu nõukogu on aastate jooksul esitatud rahastamistaotlused tagasi lükanud, või tähelepanuta jätnud. Nii pole jõutud andmebaasi kanda kõiki inventuuride materjale ning ka kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade avalik kaardirakendus on pooleli: andmekogu.hiis.ee

Looduslike pühapaikade arengukava rakendamisega tegeleva Tartu Ülikooli pühapaikade keskuse kabineti avamisest alates 2011. a oli see esimene kord, kui arengukava juhtimisega tegeleva Muinsuskaitseameti esindaja keskust külastas. Kohtumine möödus asjalikus meeleolus ning kokkuvõtvalt tõdeti, et pühapaikade seotud probleemide lahendamiseks on senisest tihedam koostöö väga vajalik.

 

19.03.2015 ERR uuris pühapaikade arengukava kitsaskohti

Hiljuti Kultuuriministeeriumis kinnitatud pühapaikade arengukava puudusi ja voorusi vaeti kolmapäeval, 18.03. ERRi kanalites Vikerraadio ja Raadio 2. Ingrid Peegi Raadio2 päevasaates kõneles Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest uue arengukava kitsaskohtadest. Jutuks oli ka kodanikualgatuse Hiiepaik tegevus.

Vikerraadio Reporteritunnis lahati Kaja Kärneri uuriva pilgu all looduslike pühapaikade arengukava kitsaskohti. Sõna said Kultuuriministeerimi asekantsler Tarvi Sits ja kõneisik Marju Kõivupuu, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann ja Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.

 

28.01.2015 Kuressaares kõneldakse looduslikest pühapaikadest

Neljapäeval, 29.01. toimub Kuressaare Keskkonnaametis loodusõhtu looduslikest pühapaikadest. Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest kõneleb Eesti pühapaikadest, Saaremaa pühapaikade omapärast, pühapaikade senistest uuringutest, hiiepaikade tähendusest ja kommetest ning sellest, mida vabatahtlikud saavad nende hoidmiseks teha.

Loodusõhtu korraldas Keskkonnaamet.

 

 

18.11.2014 Selgusid kuvavõistluse Maavalla hiied 10227 võitjad


Tänavu seitsmendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlusel andsid tooni hõimurahvad. Võistlusel osalenud 11 riigi ülesvõtete seas moodustasid pea poole pildid, mis tehtud Soomes ja Venemaal elavate soome-ugri rahvaste looduslikest pühapaikadest.

Võistluse 1000 euro suurune peaauhind jäi seekord siiski Eestisse ning selle võitis Saaremaal Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud kuva "Põhjatu allikas". Võidupildi autoril, Tartus elaval harrastusfotograafil  Janno Loidel on õnnestunud jäädvustada pühapaik nõiduslikult kaunilt ja loomutruult.

Noorte 200 eurose peaauhinna pälvis Tallinna 21. Koolis õppiv 12aastane Emmeliine Kalvik ülesvõttega "Hõbedat kaapimas". Pildile on püütud iidne tava - hõbevalge kaapimine anniks allikale. Pilt on üles võetud Soomes Janakkala hiie Lauri allikal.

Hõimurahvaste pühapaiga 300 eurose auhinna sai Udmurdimaa neiu Anastasia Sidorova kuva „Palve Aktaši salus“. Võidupilt hiiesalus palvetava memmega väljendab soome-ugrilastele omast looduseaustust ning väikerahvaste habrast olemasolu.

Kokku antakse välja 21 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte, Eesti Rahva Muuseumi, Muinsuskaitseameti jm eriauhinnad.

Kõigi võidukuvadega saab tutvuda siin.

Lisaks rahalistele auhindadele jagatakse välja loodusajakirjade aastatellimused, ratsaretk, koduleiva küpsetamise kursus, talgureis, terviseakadeemia kinkekaart, CD Hiie koda, raamatuid jpm.

Võistlusel esindatud riikide hulgas on Austraalia, Gruusia, India, Läti, Nepaal, Peruu, Rumeenia, Soome, USA ja Venemaa. Hõimurahvaste juurest on esindatud Ingeri, Karjala, Liivi, Mari, Merja, Saami, Soome, Udmurdi ja Vepsa pühapaigad.

Eestist on saadetud kuvasid 13 maakonna 46 valla pühapaikadest. Võistluse noorim osavõtja on 12 ja vanim 66 aastane.

Kuvavõistluse hindamiskogusse kuulusid taidur Epp Margna, loonakuvaja Arne Ader, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve. Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnaga pärjatud kuvad valisid välja
Tõnis Lukas ja Indrek Jääts. Muinsuskaitseameti eriauhinna valis ameti esindus.

Auhinnad panid välja: Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Loodusesõber, Eesti Loodus, Uma Leht, Looduse aasta foto, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Eestimaa Looduse Fond, Kalevipoja Koda, Metsatöll, Krautmani tervisekool, Tihuse hobuturismitalu ning Tagavälja talu. Võistluse korraldasid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maavalla koda.

Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid, nendega seotud pärandit ja julgustada inimesi pühapaikadega tutvuma. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.

Võistluse tulemuste tutvustamine ja võitjate autasustamine toimub Hiie väe tunnustamise sündmusel 29.11. algusega kl 13 Tartus Vanemuise 42 (Eesti Kirjandusmuuseumis aulas). Kõik huvilised on oodatud. Sissepääs tasuta.

Võistluse lehekülg

Võistlusel sisulistel põhjustel arvestamata jäänud ülesvõtted
 

 

20.10.2014. ERR: looduslikud pühapaigad on Eesti elanikele südamelähedased

Hiljuti ilmunud uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise. Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik tulemusi väga üllatavaks ei pea ja märgib, et hoiak on rahvusteülene.

Pikemalt kirjutab ERR

 

 

17.10.2014. Elva linnaraamatukogus on avatud pühapaikade näitus

Elva linnaraamatukogus Tartu mnt 3 on avatud fotonäitus looduslikest pühapaikadest. Välja pandud ülesvõtted ning neile lisatud selgitused tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühade paikade hoidmisega seotud muresid.

Kolmapäeval, 29 porikuud  kell 17.00  toimub Elva linnaraamatukogus pühapaikadele pühendatud õhtu HIIED – HÄSTI  HOITUD SALADUS. Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade kskusest viib kõnes ja pildis sissejuhatavale rännakule.

Hiied, pühad kivid, allikad, ristipuud ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on maarahva vaimse ja ainelise kultuuri hoidjad. Nendega on kõige vahetumalt seotud meie rahvuslik eneseteadvus, juured, aga ka loodust austav ja hoidev elulaad. Pühapaigad on meie vanimad kaitsealad, tänu millele on jõudnud kaasaega tuntav osa Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest. Pühapaikade ja nendega seotud pärandi tundmine aitab meil jääda loodust austavaks põlisrahvaks.

Ülesvõtted on teinud Auli Kütt, Tiit Kaasik, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Allkirjad koostas Ahto Kaasik. Näitust korraldavad TÜ looduslike pühapaikade keskus ja Hiite Maja SA.

Näitust saab vaadata Elvas Tartu mnt 3 E-R 11.00-19.00, L 11.00-16.00.

Näitusest pikemalt.

 

15.10.2014. Uuring: looduslikud pühapaigad tugevdavad Eesti ühiskonda

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade eskus ja Hiite Maja SA esitlesid  15.10. Tallinnas  avaliku arvamuse uuringut "Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes". Faktum ja Ariko tehtud uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad  sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann ütles esitlusel: "Täna avalikustatud uuring annab riigile olulise sõnumi. Looduslikud pühapaigad tuleb arhiividest välja tuua - kaardistada ja tähistada ning anda kohalikele kogukondadele ja samuti linnades elavatele inimestele võimalus neid külastada ja hoida."

Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

Peamised probleemid, mis kerkivad pühapaikade kaitsmisel esile on järgmised: avalikkus ei tea, kus nad asuvad – 56%, riik ei eralda nende uurimiseks ja kaitsmiseks piisavalt raha - 45%, pühapaigad jäävad majandustegevusele jalgu - 44%, ametnikud ja poliitikud ei väärtusta neid piisavalt -  38%.

Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Vähemalt kord aastas külastab mõnd looduslikku pühapaika 31% ning vähemalt kord mõne aasta jooksul 70% vastanuist. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.

Üle poole vastanuist (61%) on valmis isiklikult kaasa lööma hiite ja teiste looduslike pühapaikade parema kaitsmise ettevõtmistes. Selline valmisolek ilmneb ka seoses eelolevate valimistega. Kolmandik valijaist (33%) eelistab 2015. a Riigikogu valimistel kindlasti või arvatavasti kandidaati või erakonda, kes lubab tagada hiite ja teiste looduslike pühapaikade säilimise. Nii võivad kandidaadi hiiesõbralikud seisukohad saada valiku tegemisel määravaks kuni 300 000 valijal.

Ühiskonnas valitsevad hiiesõbralikud hoiakud ei tunne maailmavaatelisi piire. Nii peab hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks 90% inimestest, kelle jaoks on luterlus kõige südamelähedasem, 87% katoliikluse eelistajaid, 84% õigeusu eelistajaid ning  79% vastanuist, kelle jaoks ükski religioon pole südamelähedane.

Kõige südamelähedasemaks religiooniks pidas vastanutest õigeusku 31%, luterlust 27%, maa- ja taarausku 21%, ning katoliiklust 8%. Korraga kahte religiooni pidas kõige südamelähedasemaks 26% ning religiooni suhtes ükskõikseid oli 24% vastanuist.

Ootuspäraselt olid eestlaste peamised usulised eelistused mõnevõrra teistsugused: luterlus 37%, usuleigeid 30%, maausk ja taarausk  30%, katoliiklus 8% ja õigeusk 8%.

Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Uuringu tellis Hiite Maja sihtasutus ning selle teostas Faktum ja Ariko.  Uuringus küsitleti tuhandet Eesti elanikku vastavalt elanikkonna sotsiaaldemograafilistele proportsioonidele vanuse, soo, peamise suhtluskeele ja elukoha lõikes vanusevahemikus 15-74 aastat. Varasemad  sarnased  uuringud pühapaikade teemadel on toimunud 2011. ja 2012. aastal.

Uuringu tutvustus ja lisateavet: http://www.flaj.ut.ee/sites/default/files/www_ut/pyhapaikadeuuring2014.pdf

Ülesvõte: Uma Pido laulupeo tule süütamine Taevaskojas 2010. a. Heigo Mägi

 

 

2.09.2014 Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod  hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab kuni 31.10.2014 ning võitjaid autasustatakse 29.11. Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.

Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.

Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.

Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.

Eelmiste aastate võidutööd:
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=102&id=5031&op=lugu
http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=103&id=5019&op=lugu

 

27.08.2014.  Tartu Ülikoolis saab taas kuulata looduslike pühapaikade valikainet
 

2014. a sügissemestril saab Tartu Ülikoolis taas kuulata valikainet "FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP)". Aluskursusel tutvustatakse pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise kultuuripärandi ning eluslooduse aspekte, samuti pühapaikade inventeerimise ja kaitse korraldamise põhimõtteid.

Aine on registreerimiseks avatud kuni31.08.2014 (v.a 1. kursuse üliõpilased). Registreerimise lõpptähtaeg 1. kursuse õppijatele on 15.09.2014.Tühistamise lõpptähtaeg on 15.09.2014. Registreerimise lõpptähtaeg külalisüliõpilastele on 15.09.2014.

Loengud toimuvad alates 4.09. neljapäeviti kl 12-14 Tartus Jakobi 2-213. Valikainet korraldab TÜ looduslike pühapaikade keskus.

Pilt: Võnnu khk Terikeste k Mäesuitsu hiis. Valikaine raames külastavad tudengid igal sügisel ka Tartu kandi pühapaiku

 

25.08.2014. Tartu loodusmajas avatakse pühapaikade näitus

Teisipäeval, 26.08. algusega kell 18 avatakse Tartu loodusmajas Lille tn 10 fotonäitus looduslikest pühapaikadest. Näitust tutvustab Ahto Kaasik Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest.

Näitus on väike teejuht meie sügavamate (looduskaitse) juurte juurde. Välja pandud ülesvõtted ning neile lisatud selgitused tutvustavad hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühade paikade hoidmisega seotud muresid.

Hiied, pühad kivid, allikad, ristipuud ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on maarahva vaimse ja ainelise kultuuri hoidjad. Nendega on kõige vahetumalt seotud meie rahvuslik eneseteadvus, juured, aga ka loodust austav ja hoidev elulaad. Pühapaigad on meie vanimad kaitsealad, tänu millele on jõudnud kaasaega tuntav osa Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest. Pühapaikade ja nendega seotud pärandi tundmine aitab meil jääda loodust austavaks põlisrahvaks.

Ülesvõtted on teinud Auli Kütt, Tiit Kaasik, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Allkirjad koostas Ahto Kaasik. Näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast.

Näitust saab vaadata 26.08. – 19.09. E-R 10 - 18.
 

12.08.2014. Keskkonnaministeeriumis arutati looduslike pühapaikade olukorda

12.08. kohtus looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik Keskkonnaministeeriumis minister Keit Pentus-Rosimannusega, et arutada looduslike pühapaikade olukorda. Jutuks oli looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020 ettevalmistamine ning võimalused pühapaikade hävimise peatamiseks. Minister Pentus-Rosimannus kinnitas, et Keskkonnaministeerium peab looduslikke pühapaiku oluliseks ning on valmis eelolevatel aastatel KIKi vahendusel nende kaardistamist toetama.

 

23.07.2014. Põllumajandusmnisteeriumis arutati pühapaikade alast koostööd

22.07. toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine, kus arutati looduslike pühapaikade uurimise, tutvustamise ja hoidmisega seotud koostöövõimalusi. Tõdeti, et praegune põllumajandustoetuste süsteem soosib pühapaikade kahjustamist ja hävitamist, kuna tootjatel ja maaomanikel puuduvad pühapaikade vähese uurituse tõttu nende asukohaandmed. Pühapaigad saavad kannatada nii põllumajandusmaade laiendamisel kui ka uute kiviaedade rajamisel.

Nõupidamisel lepiti kokku, et Põllumajandusministeeriumi teabevõrgustiku kaudu hakatakse edaspidi maaomanikele pühapaikade alast teavet jagama.

Kohtumisel osalesid minister Ivari Padar, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti, Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik.

 

12.06.2014. Annely Akkermann: looduslike pühapaikade hävitamine teadmatusest tuleb välistada

Kolmapäeval, 11.06. toimunud Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma nõupidamisel tutvuti looduslike pühapaikade arengukava 2015 -2020 ettevalmistustöödega ning arutati selle rahastamisvõimalusi. 

Toetusrühma esimees Annely Akkermann rõhutas pühapaikade tähtsust Eesti kultuuriloos ja vajadust leida vahendid pühapaikade arengukava eesmärkide täitmiseks. "Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on väärtuslik ja samas ohustatud osa meie kultuuri- ja looduspärandist. Enamus pühapaiku on paraku kaardistamata ning hävimas unustamise ja inimtegevuse tõttu. Kõige kurvem kaasus on kahtlemata Maardu hiie langetamiseks müümine riigi poolt, mille põhjustas teadmatus ja puudulik kaardimaterjal" ütles Annely Akkermann. 

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik tutvustas pühapaikade arengukava 2008 - 2012 tulemusi ning tõdes, et loodud on metoodilised ja organisatsioonilised eeldused pühapaikade kaardistamiseks kogu Eestis.

Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk märkis, et aastateks 2015-2020 kavandatud arengukava eesmärk on kaardistada pühapaigad kogu Eestis ning muuta nendega seotud andmed kättesaadavaks ametnikele, maaomanikele ja huvilistele.

Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul käib ministeeriumis töö pühapaikade arengukava kehtestamiseks. Paraku on ministeeriumil raske leida 0,5 miljonit eurot, mis on vajalik arengukava 2015. a tegevuste rahastamiseks. Ministeerium mõistab aga pühapaikade olulisust ning on nende kaitseks astumas ka õiguslikke samme. "Et tagada pühapaikadele kohane kaitse, valmistab Kultuuriministeerium praegu ette Muinsuskaitseseaduse muudatust, millega luuakse looduslikele pühapaikade mälestise liik" ütles Tarvi Sits.

Põllumajandusministeeriumi esindaja Katrin Rannik ütles, et pühapaikadel on oluline puutumus ka maaelu valdkonnas. Põllumajandustoetuste määramisel on oluline teada, kus pühapaigad asuvad. Praegu tuleb aga kahjuks tõdeda, et pindalaliste toetuste abil teadmatusest pühapaiku kahjustatkse ja ka hävitatakse.

Toetusrühma liige Priit Sibul toonitas, et pühapaikade kaardistamisega on kiire, sest 10 aasta pärast pole enam neid vanemaealisi põliselanikke, kes aitaksid pühapaigad maastikul üles leida. "Vastutuse veeretamine ühelt asutuselt teisele tuleb lõpetada ning lahenduste leidmiseks peame kõik panustama. Prioriteet on arengukava käivitamine ja vajaliku rahastuse tagamine" sõnas Priit Sibul.

Nõupidamisest võtsid osa veel Riigikogu liikmed Aivar Rosenberg, Tõnis Kõiv, Inara Luigas ja Tatjana Jaanson. Kutsutud olid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik, muinsuskaitseametist peadirektori asetäitja Carolin Pihlap, arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas ja ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu, põllumajandusministeeriumi esindaja Katrin Rannik ning Hiite Maja SA juhataja Tiit Kaasik. 

 

 

19.05.2014. Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Neljapäeval, 15.05. toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar "Seitse müüti hiitest". Sündmuse korraldasid  Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril "Seitse müüti hiitest" kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud "mitme tooli vahele" ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 - 4500  pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu. Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida.

Seejuures on oluline, et pühapaikade kaardistamisega ei ole võimalik enam rohkem viivita ning kavandatud kulu on ühekordne. Looduslikud pühapaigad on kõige ohustatum kultuurimälestise liik ning nende säilitamine või taastamine ei vaja olulisi lisainvesteeringuid, vaid toimub reeglina loodusliku protsessina.

Külastatud hiiepaikades tõdeti, et arheoloogiamälestistena kaitstavates pühapaikades ei ole oluliste loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine tagatud. Nii haigutavad Rebala muinsuskaitsealal asuvas Maardu hiiemetsas 2011-2012. aastast pärinevad lageraielangid. Jägala küla Pärnamäe hiies on aga vandaalid sodinud värviga kive ning mälestise tähiseid.

Annely Akermann valiti Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimeheks 24.04.2014. Riigikokku valiti Annely Akkermann Pärnumaalt, ta kuulub Keskkonnakomisjoni ning Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ning on IRLi fraktsiooni liige.

Lisateavet:
hiis.ee/files/voldik2014.pdf

Fotosid teabepäevast:
https://www.dropbox.com/sh/o7parpikporjufw/AAA5DWFQVoOE3MtSQsvvPVT-a

 

30.01.2014 Looduslike pühapaikade toetusrühm soovib pühapaikade kaitsmise tegevuskava loomist

Looduslike pühapaikade toetusrühm arutas kolmapäeval, 29. jaanuaril Toompeal toimunud koosolekul tegevuskava, mis aitaks peatada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hävimise.

Toetusrühma juhi Juku-Kalle Raidi kokku kutsutud nõupidamisel märgiti, et lähemal ajal on unustamise tõttu hävimas ca 2600 pühapaika. Lisaks saavad pühapaigad kannatada või hävivad puuduliku õigusregulatsiooni ning teadmatusest tingitud inimtegevuse tõttu. Samuti ei võimalda maamaksuseadus pühapaikade alust maad maamaksust vabastada ning seeläbi soosib riik pühapaikade maal majandustegevust.

„Kõige esimene samm pühapaikade olukorra parandamiseks on kahtlemata nende kaardistamine; ilma selleta pole meil tegelikult tervikuna lihtsalt aimu, palju neid on, mis seisukorras nad on ning seetõttu on väga raske ka midagi konkreetset ette võtta,“ ütles Juku-Kalle Raid. Ta lisas, et looduslike pühapaikade toetusrühm saadab kultuuriministrile kirja ettepanekuga kiiremas korras võtta vastu looduslike pühapaikade arengukava.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik andis ülevaate pühapaikade olukorrast. Valdav enamus pühapaikadest on kaardistamata ning maaomanikel, ettevõtjatel, KOV-i ja riigiasutuse esindajatel puuduvad andmed kus ja mis piirides pühapaigad asuvad. Pühapaigad on kaardistamata 100 Eesti kihelkonnas 108-st.

Raid juhtis tähelepanu, et pühapaikade kaardistamist on seni takistanud eelkõige rahapuudus. Seejuures ilmneb pühapaikade suhtes võrreldes kultuuri- ja looduspärandi teiste valdkondadega ebavõrdne kohtlemine. Kristlike pühakodade programmi toetus aastatel 2003-2013 oli 9,2 miljonit krooni, mõisaparkide toetus aastatel 2009-2013 oli 6,35 miljonit krooni, looduslike pühapaikade arengukava riigipoolne toetus 2008-2012 oli aga kõigest 0,27 miljonit krooni. 2014. a on kristlike pühakodade programmi riigieelarveline toetus 723 000 eurot, looduslike pühapaikade toetus aga vaid 14 000 eurot.

Raid märkis, et ühe variandina looduslike pühapaikade kaitsmisel tasuks kaaluda ka pühapaikade aluse maa maksudest vabastamist vastava taotluse esitamisel – nii, nagu on maksudest vabastatud näiteks kirikute alune maa. „See nõuaks maamaksuseaduse muutmist“, selgitas Raid.

Lisaks pühapaikade toetusrühma kuuluvatele saadikutele osalesid nõupidamisel muinsuskaitseameti, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Maavalla koja, Emujärve koja, Härjapea koja, Saarepealse koja, Viru koja ja Rohelise erakonna esindajad.

Ahto Kaasiku esitlus "Looduslikud pühapaigad"

Fotod arutelult

Allikas: Riigikogu
 

 

24.01.2014. Riigikogu toetusrühm arutab looduslike pühapaikade olukorda

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus korraldavad kolmapäeval, 29.01. algusega kell 12.00 Riigikogus nõupidamise, kus arutatakse tegevuskava looduslike pühapaikade hävimise peatamiseks.

Eelkõige on jutuks 2012. a lõppenud looduslike pühapaikade arengukava kiire jätkamine ning rahastamine.

Tingituna ajaloolisest taustast ning mälestiste iseloomust on ajaloolised looduslikud pühapaigad Eesti üks kõige enam ohustatud mälestiste liik. Eeloleva kümnendi jooksul võib unustamise ja/või inimtegevuse tõttu jäädavalt hävida kuni pool pühapaikadest.

Pühapaikade päästmiseks on vajalikud võimalikult kiired ja ulatuslikud uuringud, mille käigus koondatakse kogu varasem teave ning kohalike inimeste intervjueerimise abil selgitatakse välja paikade asukohad maastikul.

Hetkel on täies mahus inventeeritud 4,5 kihelkonda ning eeluuringud on tehtud 4 kihelkonnas. Pühapaigad on täiesti kaardistamata sajakonnas kihelkonnas.

Riigipoolne toetus 2008-2012 pühapaikade arengukavale oli 270847,89 eurot (15,86% kavandatud eelarvest). Võrdluseks, 2013. a lõppenud kristlike pühakodade programmi toetus oli 9,23 miljonit eurot, ehk 34 korda suurem.

Kavandatud arengukava 2013-2020 näeb ette pühapaikade inventeerimise 70 kihelkonnas. Selle käigus on tõenäoline leida ja inventeerida kuni 4400 pühapaika ning otsesest hävimisohust on võimalik päästa ligikaudu 2000 pühapaika.

Pühapaiku ohustab lisaks see, et riik erastab jätkuvalt ka kaitse all olevate pühapaikade kinnistuid. Näiteks müüdi 2010. aastal suur osa Rebala muinsuskaitsealal asuvast Maardu Hiiemetsast metsafirmale. Lisaks suunab riik maaomanikke ka otseselt pühapaiku kahjustama. Kuna erinevalt kristlike pühakodade alusest mast ei võimalda maamaksuseadus hiisi maamaksust vabastada, ergutab riik pühapaikade majandamist ja kahjustamist. Muinsuskaitseameti vastuseisu tõttu on seni takerdunud ka looduslike pühapaikadele kohast kaitset võimaldava regulatsiooni kehtestamine muinsuskaitseseaduses.

Looduslike pühapaikade arengukava 2008-2012 koondaruanne
http://hiis.ee/files/Koondaruanne_2008_2012.pdf

Pühapaikade arengukava 2013-2020 eelnõu
http://hiis.ee/files/ALP_Arengukava_2013_2020.pdf

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm
http://riigikogu.ee/index.php?op=ems&page=view_pohiandmed&lang=ee&pid=13...

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus
http://www.flaj.ut.ee/et/looduslike-puhapaikade-keskus

 

15.01.2014 Riigikogus toimunud pühapaikade konverentsi ettekanded jõudsid YouTubesse

Eelmise aasta kevadel Tallinnas Riigikogus toimunud looduslike pühapaikade konverentsi videosalvestised jõudsid YouTubesse. Vaadata saab Tõnis Lukase, Liisa Pakosta, Anton Pärna, Ahto Kaasiku, Heiki Valgu, Kalev Petti, Kalev Uustalu, Ave Anniste, Kärt Vaarmari, Reeli Reinausi, Jüri Metssalu, Tiit Kaasiku ja Marju Kõivupuu sõnavõtte, ettekandeid ja arutelu.

Konverentsi „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad - vajadused ja võimalused 2008-2020" korraldas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja sihtasutus. Konverents toimus Riigikogus 09.05.2013.

Videosalvestisi saab vaadata siin.


 

27.08.2013 Looduslike pühapaikade valikaine alustab taas

Tartu ülikoolis on võimalik algaval sügissemestril kuulata taas hiitele ja teistele looduslikele pühapaikadele pühendatud valikainet. Järgmisel neljapäeval, 05.09. kl 12.00 toimuval avaloengul kõneleb Ahto Kaasik eri laadi pühapaikadest ning nendega seotud väärtustest.

Pühapaikade valikaine (FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP)) loengud toimuvad neljapäeviti kl 12 - 14 Tartus Lossi tn 3-406. Kõik huvilised on oodatud.

Kaheteistkümnest loengust koosnevat valikaine sarja loevad kaheksa oma eriala tunnustatud asjatundjat Tartu ning Tallinna ülikoolist. Aine raames antakse ülevaade  pühapaikadega seotud vaimsest ja ainelisest pärandist, loodusväärtustest, usuvabadusest, õigus- ja halduskorraldusest ning teabeallikatest. Võrdluseks kõneldakse ka hõimurahvaste pühapaikadest. Seminaridel käsitletakse pühapaikade uurimise ja haldamise põhialuseid. Loengusarja alguses on kavas tavapärane väljasõit Võnnu kihelkonna pühapaikadesse.

Aine on mõeldud eeskätt ajaloo- ja loodusteaduste erialade bakalauruse- ning magistriastme üliõpilastele, kuid üldhariva kursusena võiks olla huvipakkuv kõigile. Pühapaikade valikaine toimub Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja sihtasutuse koostöös. Pühapaikade valikainet on varem loetud 2009. ja 2011. aastal Eesti maaülikoolis ning 2010., 2011. ja 2012. aastal Tartu ülikoolis. 2013. a kevadsemestril pakkus Tartu ülikool esimest korda looduslike pühapaikade inventeerimise valikainet.

Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata põlisrahva tavasid järgides. Eesti rahvuskultuuri ja -eneseteadvuse jaoks olulise nähtusena on nad kaasajal tihedalt seotud erinevate teadus- ja haldusvaldkondadega. Kultuuriministeerium kehtestas 2008 aastal pühapaikade uurimiseks, väärtustamiseks ja päästmiseks mõeldud arengukava, mille täitmine on vähese rahastamise tõttu alles algusjärgus. 2012. aastal kinnitas valitsus Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020, milles rõhutatakse loodusike pühapaikade haruldust ning ohustatust.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus tegeleb alates 2008. aastast looduslike pühapaikade uurimise, kaitsmise, tutvustamise, nõustamise ning pühapaikadega seotud õppetöö korraldamisega.

Loengute esialgne nimekiri

05.09.  Sissejuhatus ainesse, Ahto Kaasik

12.09. "Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad", Jüri Metssalu

19.09. „Pühapaigad ja vaimne kultuuripärand”, Mari-Ann Remmel

26.09. „Pühapaigad kui eluskooslused”, Jaanus Paal

03.10.  „Mari ja udmurdi looduslikud pühapaigad“

10.10. „Pühapaigad ja tervis”, Ain Raal

17.10. "Ristipuud matusekombestikus", Marju Kõivupuu

24.10. "Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised", Madis Arukask

31.10. „Pühapaigad ja arheoloogia”, Heiki Valk

7.11. „Miikse pühapaigast”, Heiki Valk

14.11. "Pühapaikade inventeerimine", Ahto Kaasik

21.11. "Pühapaikade õiguskorraldus ja haldamine", Ahto Kaasik

28.11. Seminar pühapaikade inventeerimisest, Ahto Kaasik

05.12. Seminar pühapaikade haldamisest, Ahto Kaasik



10.05.2013 Konverents: looduslike pühapaikade arengukavaga tuleb kiiremas korras jätkata

Eile, neljapäeval 09.05. Tallinnas Riigikogus toimunud looduslike pühapaikade arengukavale pühendatud konverentsil toetati üksmeelselt seisukohta, et pühapaikade arengukavaga tuleb kindlasti edasi minna. Kiiremas korras tuleb jätkata hävimisohus olevate pühapaikade kaardistamist ning teha pühapaikade kaitsmist võimaldavad seadusemuudatused. Väga oluliseks peeti ka avalikkuse paremat teavitamist pühapaikade osas ning ametkondade ja teiste osapoolte senisest tihedamat koostööd.

Ettekannetest selgus, et kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast peab looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks. Pühapaigad on ajalooliselt kõige ohustatum ja vähem kaitstum mälestiste liik Eestis ning eeskätt unustamise tõttu on sajad pühapaigad eelolevatel kümnenditel jäädavalt hävimas. Euroopa kontekstis on Eesti looduslikud pühapaigad aga ülimalt haruldased.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul on ette valmistatud ja Muinsuskaitseametile üle antud looduslike pühapaikade arengukava eelnõu aastani 2020. Selle üks mahukamaid eesmärke on kaardistada ja inventeerida 70 Eesti kihelkonnas ligikaudu 2500 pühapaika. Arengukava maksumuseks on kavandatud ligikaudu 6 miljonit eurot. „See summa on suur, kuid kultuuripärandi teistes valdkondades tehtavaid investeeringuid silmas pidades kahtlemata jõukohane. Ainuüksi Tartu Jaani kiriku renoveerimiseks on kavandatud sama palju raha, kui kulub kahe ja poole tuhande hävimisohus oleva loodusliku pühapaiga kaardistamiseks, inventeerimiseks ja pühapaikade arengukava teisteks tegevusteks kokku,“ ütles Ahto Kaasik.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma endine esimees ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas ütles oma sõnavõtus, et looduslikud pühapaigad on lisaks muinsus- ja looduskaitsele ka rahvusliku julgeolek küsimus. „Traditsioonide säilitamine ja oma territooriumi hingestamine on laiemas plaanis iga rahva riigikaitseline tegevus,“ ütles Lukas.

Kärt Vaarmari Keskkonnaõiguse Keskusest tutvustas eelmisel aastal valminud õigusanalüüsi, mille kohaselt puudub Eesti seadustikus pühapaikade eriregulatsioon. Arheoloogia- või loodusmälestistena on võimalik kaitsta pühapaikade teatud aspekte ning pühapaikasid saab käsitleda ka keskkonnamõjude hindamise ja metsaseaduse raamistuses. Looduslikke pühapaiku kui terviklikke mälestisi aga praegu kaitse all ei ole.

Keskkonnaõiguse Keskuses koostatud seadusemuudatuste eelnõu kohaselt on muinsuskaitseseaduses kavas luua looduslike pühapaikade mälestise liik ning eritingimused nende kaitsmiseks. Looduskaitseseadust on kavas täiendada võimalusega määrata üksikobjektina kaitse alla võetud pühapaigale sihtkaitsevöönd. „Eelnõu on miinimum, mida saab pühapaikade kaitseks õiguslikult teha ning pole kahtlust, et seadustes olevate puuduste kõrvaldamine on vajalik,“ ütles Vaarmari.

Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul on hiiekohtade kaitset raske korraldada arheoloogiapärandile rakendatavale loogikale ja kaitse kriteeriumidele tuginedes ning seal tuleks koos kaitsta nii keskkonda kui kultuuripärandit. „Ajalooliste looduslike pühapaikade puhul on rahvapärimuse kõrval kindlasti mälestise üheks tunnuseks maapind ise kui loodusteadusliku info kandja, aga ka sealsed looduslikud kooslused, mille kaitsemeetmeid võiks kujundada looduskaitses välja töötatud meetodite alusel,“ ütles Uustalu.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn lisas, et pühapaikade kaitse tuleb tagada võrdselt nii muinsus- kui looduskaitseseaduse muudatustega. Seadusemuudatustele ning uuringutele lisaks tuleb tingimata tegeleda ka inimeste teavitamise ning pühapaikade väärtustamisega.

Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma liige Liisa-Ly Pakosta ütles oma sõnavõtus, et ootab asjaosalistelt veel sel kevadel seadusemuudatuste ettepanekuid.

Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti juhataja ning Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees Heiki Valk käsitles oma ettekandes Eesti looduslike pühapaikade haruldust. Euroopa läänepoolsetes riikides on looduslikud pühapaigad ja nendega seotud traditsioonid hävinud juba sajandite eest. Eesti pühapaikade rohkus ning nendega seotud vaimne pärand on sellel taustal erakordne. Paraku on Eestis pühapaigad kiiresti hävimas. Pühapaikade kaardistamine on võimalik üksnes koostöös kohalike elanikega. „Maal toimuvad kiired demograafilised muutused muudavad pühapaikade kaardistamise varsti võimatuks,“ ütles Heiki Valk.

Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti tutvustas 2011. ja 2012. aastal toimunud avaliku arvamuse uuringuid, mille põhjal peab looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks 65-70 % elanikkonnast. Kolmandik Eesti elanikkonnast on valmis pühapaikade kaitsmises ka ise osalema. Pühapaikade kaitsmisega seotud peamisi probleeme nähakse selles, et avalikkus ei tea nende asukohti, majandustegevust, ajakirjanduse huvipuudust ning seda, et riik eraldab nende uurimiseks liiga vähe raha.

Ave Anniste Hiite Maja Sihtasutusest tutvustas Kesk-Länemere programmi Cult Identity raames valminud pühapaikade haldamise vabatahtlikult järgitavaid suuniseid. Jüri Metssalu Eesti Rahvaluule Arhiivist kõneles Muhu ja Juuru kihelkonna pühapaikade inventeerimisest. Tiit Kaasik Hiite Maja Sihtasutusest tutvustas 2012. aastal toimunud Põlva kihelkonna pühapaikade inventuuri tulemusi. Marju Kõivupuu Tallinna Ülikoolist andis ülevaate viiel eelneval aastal toimunud hiite kuvavõistlusest ja Hiie sõbra valimisest ning kuulutas välja tänavuse aasta hiite fotovõistluse.

Konverentsi "Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad - vajadused ja võimalused 2008 - 2020" korraldasid Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm. Konverentsi korraldamist toetas osaliselt Kesk-Läänemere programmi projekt Cult Identity.

Fotosid konverentsilt:
https://www.facebook.com/media/set/?set=a.574505019236556.1073741828.565...

 

1.04.2013. Stipendiumikonkurssi kuulutus

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda kuulutas välja stipendiumikonkurssi, et toetada Lõuna-Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade alast teadus- ja õppetööd. Stipendiumi suurus on kuni 600 eurot kuus ning stipendiumi kasutamise aeg 01.06.2013 – 31.05.2014.

Stipendiumitaotlusi võetakse vastu 01.04.2013 – 30.04.2013 aadressil p.k. 136, Tartu, 51002 või koda [ät] maavald.ee.

Stipendiumitaotluses tuleb näidata stipendiumi kasutamise täpne eesmärk ning aeg. Taotlusele tuleb lisada CV.

Lähem teave: Tel 56954740, koda [ät] maavald.ee



17.11.2012 Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut  "Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega". Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74 aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%.

Küsimusele, kui hästi on kaitstud looduslikud pühapaigad, vastas  29% vastanuist - väga halvasti või pigem halvasti, 24% - hästi või pigem hästi ning 47% ei osanud teabe puudumise tõttu seisukohta võtta.

Pühapaikade kaitsmist takistavate peamiste muredena nimetati pühapaikade asukohaandmete puudumist 39%, majandustegevust ja ärihuve 36%, ajakirjanduse liiga vähest huvi 34%, riigi vähest rahalist tuge 33%, ametnike ja poliitikute huvipuudust 26%, koolihariduse puudulikkust 24%, põliselanike-eestkostjate liiga väheseid õigusi 23% ning puudulikku õiguskorraldust 21%.

Isiklikult on valmis pühapaikade kaitsmises osalema 34% Eesti elanikest. Suurema valmisolekuga ühiskonnarühmad on: maa- ja taarausu pooldajad - 73%, maa-asulate elanikud - 45%, eestlased - 40%, kõrgema haridusega inimesed - 36% ning 15-54 aastased - 36%.

Pühapaikade kaitsmises senisest enam osalemise tingimusena pidasid vastajad kõige olulisemaks pühapaikadega seotud teabe paremat kättesaadavust - 49%, järgnesid vaba aeg - 16% ja kutsuja või eestvedaja olemasolu - 14%.

Pühapaikadega seotud teavet on valmis iseseisvalt otsima 25% vastanutest. Keskmisest kõrgem oli see näitaja järgmistes ühiskonnarühmades: Tallinna elanikud 34%, madalama sissetulekuga inimesed 32%, keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed 31%, eestlased 30%, kõrgema haridusega inimesed 30%. Taara- ja maausu pooldajatest on pühapaikadega seotud teavet valmis otsima koguni 53% ja luterluse pooldajatest 32%.

Allikad, kust soovitakse pühapaikadega seotud teavet leida: internet 31%, televisioon 25%, ajalehed-ajakirjad 11% ja raadio 1%. Väljaannete lõikes on pühapaikadega seotud teabe saamisel eelistatud: ETV 25%, Google otsing 9%, neti.ee, Postimees ja Vikerraadio 5%, kohalikud ajalehed ja raadio, Kanal2, Pervõi Baltiiski kanal ja Delfi 4%, TV3 ja Raadio4 3% ning loodusteemalised tekstid ja saated 2%.

Uuringust selgus ka Eesti elanikkonna toetus religioonidele 2012. a suvel. Küsimusele, milline loetletud religioonidest on kõige südamelähedasem, vastati järgmiselt: õigeusk 25%, luterlus 24%, maa- ja taarausk 7%, katoliiklus 4%, budism ja babtism 2%. Rahvuste lõikes oli erinevate usundite toetus järgmine: eestlased: luterlus 33%, maa- ja taarausk 9%, õigeusk 5%, katoliiklus 4%, budism ja babtism 2%; mitte-eestlased: õigeusk 71%, luterlus 5%, katoliiklus 3%, budism 3%, babtism ja hinduism 2%. Maa- ja taarausu toetajaskond on kõige suurem maa-asulates - 11% ja kõrgharidusega inimeste seas - 8%.

Uuringust selgus, et võrreldes eelmise aastaga on kahanenud luterluse pooldajaskond 10%, 2011. aastal oli see 34%, 2012. aastal 24%. Veelgi enam (16%) on aastaga kasvanud nende inimeste arv, kes ei pea südamelähedaseks ühtegi religiooni: 2011. aastal 21% ning 2012. aastal 37%.

Avaliku arvamuse uuringu tellis Hiite Maja SA koostöös Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega ning see toimus looduslike pühapaikade arengukava raames.

Uuringu esitlus: http://hiis.ee/files/FaktumAriko2012.pdf



14.11.2012 Looduslike pühapaikade teabetund

Neljapäeval, 15.11. algusega kl 10.00 toimub Tartus Jakobi tn 2-213 looduslike pühapaikade teabetund. Tutvustamisele tuleb: Põlva kihelkonna looduslike pühapaikade uuring, pühapaikadega seotud avaliku arvamuse uuring, pühapaikade kaitsmise ja haldamise suunised ning pühapaikadega seotud seadusemuudatuste eelnõu kavand.

Sündmuse korraldavad Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Teabetund toimub projekti “Iidsed paigad kui ühtse identiteedi loojad Läänemere rannikul” (Ancient Cult Sites for Common Identitü on the Baltic Sea Coast) raames. Projekti kaasrahastab Kesk-Läänemere programm, mille eesmärk on parandada nii eri kogukondade elukeskkonda kui majanduslikku konkurentsivõimet.

Sündmuse kava:

10.00-10.05 Avasõnad ja päevakava tutvustus

10.05-10.30 Põlva kihelkonna looduslike pühapaikade uuringu tulemustest. Tiit Kaasik, Hiite Maja Sihtasutus

10.30-10.55 Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega, avaliku arvamuse uuringu esitlus. Kalev Petti, OÜ Faktum & Ariko

10.55-11.10 Kohvipaus

11.10-11.35 Looduslike pühapaikade kaitse ja haldamise suunised, esitlus. Ave Anniste ja Ahto Kaasik, Hiite Maja Sihtasutus

11.35-12.00 Looduslike pühapaikadega seotud seadusemuudatuste eelnõu, kavandi tutvustus. Ahto Kaasik, Hiite Maja Sihtasutus

Kõik huvilised on teretulnud.

Lähem teave: ave [ät] hiis.ee või tel 58035358



16.10.2012 Langscape kirjutab looduslikest pühapaikadest

Looduslikud pühapaigad bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse allikatena

Terralingua ühenduse värske väljaanne Langscape on pühendatud looduslikele pühapaikadele ning uurib pühapaikade ning bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse vastastikuseid seoseid.

Ajakirjast saab lugeda looduslikest pühapaikadest ning nende kaitsmisest ja säilitamisest maailma erinevates nurkades. Väga huvitav on usutlus maiade vaimse juhi Felipe Gomeziga, kes seletab looduslike pühapaikade olemust ja tähtsust. Üks artikkel jutustab tänapäeva Kreeka pühade puudega seotud uskumustest. Lugeda saab palverännakutest Tiibetis ja Kõrgõzstanis, Iirimaa pühapaikadest, muistsetest kivirajatistest ning paljust muust huvitavast.

Looduslikud pühapaigad on ühed vanimad kohad, kus inimkultuur kohtub loodusega. Nende alade säilitamine on väga oluline, aga samas ka päris keeruline. Looduslikud pühapaigad on tähtsad mitte ainult looduse ja kultuuri hoidjatena, vaid ka inimese heaolu seisukohalt.

Bioloogilise ja kultuurilise ehk biokultuurilise mitmekesisuse all mõistetakse elu mitmekesisust kõigis tema ilmingutes (bioloogilised, kultuurilised, keelelised), mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses ja mõjutavad üksteist. Teadlaste uurimused on näidanud, et alad, kus on suurem kultuuriline mitmekesisus, kattuvad nende aladega, mis on väga elurikkad. Moodustub elav võrgustik, kus erinevad keeled, kultuurid ja ökosüsteemid on omavahel tugevas sõltuvuses.

Ajakiri ilmus koostöös Looduslike pühapaikade algatusega (Sacred Natural Sites Initiative) ning on võrgus vabalt kättesaadav. Kõik artiklid on inglise keeles.

Langscape http://www.terralingua.org/wp-content/plugins/download-monitor/download....

Vaata lisaks: Terralingua  http://www.terralingua.org/

Uudise koostas Meriliis Kotkas



06.10.2012 Tartu Ülikoolis saab õppida looduslikke pühapaiku

Neljapäeval, 11.10. algusega kl 14 peab pärimuseuurija Marju Kõivupuu Tartus Lossi 3-217 loengu ristipuudest. Loeng toimub looduslike pühapaikade valikaine raames, mida antakse Tartu Ülikoolis kolmandat aastat järjest.

Looduslike pühapaikade hulka kuuluvad ristipuud seovad enesega iidseid matusetavasid, mis teadaolevalt on säilinud üksnes Maavalla kaguosas. Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu on tegelenud ristipuude uurimise ja kaitsmisega ning avaldas 2009. aastal selleteemalise raamatu Hinged puhkavad puudes.

Pühapaikade valikaine eelmistel loengutel on kõneldud looduslike pühapaikadega seotud kirjalikest teabeallikatest, arheoloogilisest ja vaimsest pärandist ning tutvustatud pühapaikade tervistavaid omadusi. Toimus ka väljasõit Võnnu kihelkonda, kus tutvuti erinevate pühapaikade senise loodus- ja muinsuskaitsekorraldusega.

Kaheteistkümnest loengust koosnevat sarja loevad kaheksa oma erialal tunnustatud lektorit Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Aine raames antakse ülevaade erinevatest pühapaikadest, nendega seotud vaimsest ja ainelisest kultuuripärandist, loodusväärtustest, usuvabadusest, õigus- ja halduskorraldusest ning teabeallikatest. Võrdluseks kõneldakse meile lähedastest läänemeresoome ja Jaapani looduslikest pühapaikadest. Aine on mõeldud eeskätt ajaloo- ja loodusteaduste erialade üliõpilastele, kuid üldhariva kursusena võiks olla huvipakkuv kõigile.

Pühapaikade valikaine toimub Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA koostöös ning seda toetab looduslike pühapaikade riiklik arengukava. Pühapaikade valikainet on varem loetud 2009. ja 2011. aastal Eesti Maaülikoolis ning 2010. ja 2011. aastal Tartu Ülikoolis.

Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleb hallata põlisrahva tavasid järgides. Eesti rahvuskultuuri ja -eneseteadvuse jaoks olulise nähtusena on nad kaasajal tihedalt seotud erinevate teadus- ja haldusvaldkondadega. Kultuuriministeerium kehtestas 2008 aastal pühapaikade uurimiseks, väärtustamiseks ja päästmiseks mõeldud arengukava, mille täitmine on vähese rahastamise tõttu alles algusjärgus. Käesoleva aasta suvel võttis valitsus vastu Eesti looduskaitse arengukava, milles rõhutatakse loodusike pühapaikade haruldust ning ohustatust.

Pühapaikade valikaine loengud toimuvad neljapäeviti kl 14 - 16 Tartus Lossi tn 3-217.
Kõik huvilised on oodatud.

Järgmised loengud:

11.10. Marju Kõivupuu, "Ristipuud"

18.10. Jaanus Paal, „Pühapaigad kui eluskooslused”

25.10. Heiki Valk, „Miikse pühapaigast”

01.11. Madis Arukask, "Läänemeresoome pühapaigad ja neis käimised"

08.11. Alari Allik, „Jaapani pühapaigad”

15.11. Ahto Kaasik, „Pühapaikade haldamise aluspõhimõtted”

22.11. Ahto Kaasik, „Uurimiseetika ja inventeerimine, halduse ja maastikuhoolduse kavandamine”



16.05.2012. Looduslike pühapaikade valikaine on registreerimiseks avatud

2012. aasta sügissemestril saab Tartu Ülikoolis taas kuulata looduslike pühapaikade valikainet. Erinevaid valdkondi põimiv aine võiks huvi pakkuda ajaloo, rahvaluule, loodusteaduste, õigusteaduse, avaliku halduse, usuteaduse, etnoloogia ning ajakirjanduse eriala üliõpilastele. Üldhariva kursusena on see põhimõtteliselt vajalik aga kõigile.

Aine raames antakse ülevaade hiite ja teiste looduslike pühapaikade tüpoloogiast, nendega seotud vaimsest ja materiaalsest kultuuripärandist, loodusväärtustest, usuvabadusest, õiguskorraldusest, halduspraktikast ning teabeallikatest. Ainet loevad erinevate valdkondade lektorid. Kursuse raames toimub 12 loengut, kaks seminari ning ekskursioon Tartu ümbruse pühapaikadesse.

Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pühapaigad on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul inimkonna vanimad looduskaitsealad, mida tuleks hallata põlisrahva tavasid järgides. Eesti rahvuskultuuri ja -identiteedi jaoks olulise nähtusena on nad kaasajal tihedalt seotud erinevate teadus- ja haldusvaldkondadega.

Aine toimub Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ja Hiite Maja SA koostöös ning looduslike pühapaikade riikliku arengukava raames.

Aine andmed: FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP) 12/13 S Stats

 

28.08.2011 Tartu Ülikoolis alustab taas pühapaikade valikaine

2011. aasta sügissemestril on võimalik Tartu Ülikoolis kuulata taas esinduslikku loengusarja hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Valikaine "Eesti looduslikud pühapaigad" on mõeldud eeskätt ajaloo, etnoloogia ja loodusteaduste erialade bakalauruse- ning magistriastme üliõpilastele ning peaks pakkuma kindlasti huvi ka tulevastele õpetajatele. Kursuse läbinud saavad üldised teadmised pühapaikade kujunemisest, tüpoloogiast, uurimisloost, väärtustest, vaimsest kultuuripärandist ning kasutamise ja hoidmise põhimõtetest.

Loengutel kõnelevad oma ala tunnustatud asjatundjad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Lisaks Eesti pühapaikadele antakse taustateadmised lähemate hõimurahvaste ning tööstuslikult arenenud Jaapani looduslikest pühapaikadest.
Pofessor Jaanus Paal kõneleb pühapaikadest kui eluskooslustest, proffessor Rein Einasto pühapaikade geoloogiast, filosoofiadoktor Ain Raal pühapaikadest tervise allikana,  filosoofiadoktor Heiki Valk pühade paikade arheoloogiast ning filosoofiadoktor Madis Arukask läänemeresoome pühapaikadest.

Teised kõnelejad ja teemad on: Alari Allik - Jaapani pühapaigad; Jüri Metssalu - pühapaikade alased teabeallikad; Mari-Ann Remmel - pühapaikadega seotud vaimne kultuuripärand; Ahto Kaasik - pühapaikade tüpoloogia, ajalooline kujunemine ja tavaõiguslik kaitse, muinsus- ja keskkonnakaitse - seadusandlik regulatsioon ja praktika.

Valikaine raames toimuvatel seminaridel käsitletakse pühapaikade inveteerimist ja kaitse kavandamist. Toimub ka ekskursioon, kus tutvutakse erinevate pühapaikade ja nende senise kaitsepraktikaga.

Kursus toimub 08.09.-15.12.2011. a igal neljapäeval kl 14 - 16 Jakobi tn 2 Tartus. Aine edukalt läbinutel kantakse õpinguraamatusse 3 EAP-d.

Aine on registreerimiseks avatud 15.05.2011-28.08.2011. Tühistamise lõpptähtaeg on 12.09.2011. Registreerimise lõpptähtaeg külalisüliõpilastele on 12.09.2011. Registreerimise lõpptähtaeg 1. kursuse õppijatele 12.09.2011. Aine kood: FLAJ.01.146 Eesti looduslikud pühapaigad (3 EAP).

Loengusarja valmistas ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning seda toetab Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine 2008 - 2012" ning Hiite Maja sihtasutus. Pühapaikade valikainet on varem loetud Tartu Ülikoolis 2010. a sügissemestril ning Eesti Maaülikoolis 2009. a sügissemestril ja 2011. a kevadsemestril.



03.01.2011 Eesti Maaülikoolis alustab pühapaikade valikaine

Eesti Maaülikoollis alustab teist korda looduslike pühapaikade valikaine, mis seekord on mõeldud eelkõige maastiku-, keskkonna- ning turismierialade magistrantidele, kuid üldhariva ainena võib pakkuda huvi teistelegi. Aine kuulajaks on võimalik end kirja panna ka bakalauruse- ning doktoriastme üliõpilastel nii EMÜst kui teistest kõrgkoolidest.

Loengute üldosa annab ülevaate erinevatest pühapaikadest ning nende looduslikest, kultuurilistest ning ühiskondlikest väärtustest. Rakendusosas keskendutakse pühapaikade uurimse, maastikuhoolduse ning haldamise kavandamisele.

Ainet loevad Prof. Rein Einasto Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Prof. Jaanus Paal Tartu Ülikoolist, Mari-Ann Remmel Eesti Kirjandusmuuseumist, Ahto Kaasik, Ain Raal, Heiki Valk ja Jüri Metssalu Tartu Ülikoolist ning Pille Tomson Eesti Maaülikoolist.

Esimene loeng toimub 03.02. kl 14.15 Tartus Kreutzwaldi 5 - 2B7. Jüri Metssalu tutvustab looduslikke pühapaiku puudutavaid ajaloolisi allikmaterjale.

Loengud toimuvad igal neljapäeval 03.02. - 28.04. kl 14.15 - 16.00. Järgnevad seminarid ja pühapaikadega maastikul tutvumine. Aine lõpeb kirjaliku arvestusega. Aine maht 2 EAPd. Aine kood EMÜs PK.1506.

Hiied, üksikud pühad allikad, puud, kivid ja ristipuud on Eesti elmapärandi ja rahvusliku eneseteadvuse juurmisi nähtusi, mis tänapäeval seondub looduskeskkonna, piirkondliku arengu, põllumajandusmaastike ja usuvabadusega. Looduslikud pühapaigad on küll väärtuslikud  eeskätt vaimse pärandi poolest, kuid loodusaladena, mis võivad ulatuda mõnekümnest ruutmeetrist sajakonna hektarini, puudutavad nad ühel või teisel moel kõiki, kes meie maastikel otseselt elavad ja toimetavad või sellega kuidagi seotud on.

Aine saab teoks Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse ning SA Hiite Maja koostöös ja seda toetab looduslike pühapaikade riiklik arengukava.

Lisateavet: ahto.kaasik [ät] ut.ee, tel 56 686 892.
 

 

22.09.2009 Maaülikoolis toimub pühapaikade valikaine esimene loeng

Kolmapäeval 23.09. toimub Eesti maaülikoolis looduslike pühapaikade valikaine esimene loeng. Ahto Kaasik kõneleb loengusarja sissejuhatavas ettekandes ajalooliste looduslike pühapaikade liigitusest - nende looduslikest, kultuurilistest ja piirkondlikest erisustest.

Loeng toimub Tartus Kreutzwaldi 5-1B27 kell 14.15 - 16.00.

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse koostöös ette valmistatud loengusari käsitleb pühapaiku terviklike pühade maastikupaikadena. Loengutel kõnelevad oma ala tunnustatud asjatundjad pühapaikade kujunemisest, uurimisloost, looduslikest ning vaimse ja ainelise kultuuri väärtustest, pühapaikade ja usuvabaduse seostest ning pühapaikade kasutamise ja hoidmise põhimõtetest.

Maaülikooli valikaine loob ajaloos esmakordselt võimaluse kõrgkoolis pühapaiku põhjalikult tundma õppida. Pärast pikki kristlikke okupatsioonisajandeid ja XX sajandi vapustusi on Eesti ühiskond taasavastamas looduslike pühapaikadega seotud väärtusi.

Ajaloolised looduslikud pühapaigad on Eesti kultuuriapärandi ja rahvusliku eneseteadvuse juurmisi nähtusi, mis tänapäeval seondub keskkonna, piirkondliku arengu, põllumajandusmaastike ja usuvabadusega. Looduslikud pühapaigad on küll väärtuslikud  eeskätt vaimse pärandi poolest, kuid loodusaladena, mis võivad ulatuda mõnekümnest ruutmeetrist mitmekümne hektarini, puudutavad nad ühel või teisel moel kõiki, kes meie maastikel otseselt elavad ja toimetavad või sellega kuidagi seotud on:  kohalikke elanikke, maaomanikke, põliste tavade hoidjaid, põllumajandus-, turismi- jm ettevõtjaid, ruumilise planeerimisega tegelevad asutusi, keskkonna- ja muinsuskaitsjaid, inimõiguste kaitsjaid ja laiemalt kõiki Eesti elanikke ja külalisi.

Loengute kava

23.09. Pühapaikade tüpoloogia - Ahto Kaasik

?      Ekskursioon. Erinevate pühapaikade ja nende kaitsepraktikaga tutvumine - Ahto Kaasik

30.09. Pühapaikade teabeallikad ja historiograafia - Jüri Metssalu

07.10. Pühapaikadega seotud vaimne kultuuripärand – tavad, uskumused, pärimus, hoiakud - Mari Ann Remmel

14.10. Pühapaikadega seotud aineline kultuuripärand – arheoloogiline ja etnoloogiline aspekt - Heiki Valk

21.10. Pühapaikade geoloogia, geoloogilised objektid pühapaikades - Rein Einasto

28.10. Pühapaigad maastikuobjektina - Pille Tomson

04.11. Pühapaigad kui eluskooslused - Jaanus Paal

11.11. Pühapaigad elukeskkonnas – virgestus ja tervis - Ain Raal

18.11. Pühapaikade religioosne aspekt, usuvabaduse tagamine - Ringo Ringvee

25.11. Pühapaikade ajalooline kujunemine ja tavaõiguslik kaitse. Muinsus- ja keskkonnakaitse - seadusandlik regulatsioon ja praktika - Ahto Kaasik

02.12. Pühapaikade inventeerimine - Ahto Kaasik

09.12. Pühapaikade eluskoosluste muutuste prognoosimine, taastamine ja maastikuhoolduse kavandamine (s.h traditsioonilised rajatised). Ahto Kaasik

16.12. Seminar. Pühapaikade inventeerimine, taastumise kavandamine - Ahto Kaasik



11.09.2009 Kundas tuleb Hiiemäe päev

Täpselt kuu aja pärast, 11.10. korraldavad Kunda linnavalitsus, Maavalla koda, Tartu ülikool ja Muinsuskaitseamet Kundas Hiiemäe päeva. Hiiesõpru lähemalt ja kaugemalt oodatakse kodust kaasa võetud tammetõrudega Kundasse, et neid ühiselt Hiiemäel mulda pista.

Päeva teises osas kõnelevad Tartu ülikooli teadurid Kunda Hiiemäe kivikalmetest, looduslikest pühapaikadest ja nendega seotud tavadest. Kõlab rahvamuusika.

Sündmusega soovivad korraldajad kaasa aidata sajandite jooksul räsida saanud pühapaiga loodusliku ilme taastumisele, vaimse kultuuripärandi tugevnemisele ja elukeskkonna paranemisele.

Korraldajad paluvad Kundasse tulijail kodukohast tammetõrud kaasa võtta. Kui tõrud korjatakse pühapaigast, on kohane sel puhul vastutasuks puule and siduda. Anniks sobivad looduslikust kiust lõngad ja paelad, mis seotakse lõdvalt oksa või tüve külge.

Kunda Hiiemägi on üks Virumaa võimsamatest pühapaikadest. Enam kui kilomeetripikkusel kõrgendikul asuvaid kivikalmeid hakati rajama juba vähemalt 2500 aastat tagasi. Surnute põletamist ja matmist hiiemäele mäletab ka rahvapärimus. Hiiemäel on toimunud ja toimuvad praegugi maausulised palvused ja seal on käidud end ravimas.

Ilmselt 18. või 19. sajandil hävitas Kunda mõis hiiemetsa ja hakkas seda põllumajanduslikult kasutama. Nõukogude ajal hävis viiendik Hiiemäest kruusa kaevandamisel. Praegu on pühapaiga looduslik kooslus taastumas.



04.09.2009 Eesti Maaülikool avab looduslike pühapaikade valikaine

Eesti Maaülikool avab sügissemestril valikaine hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikes pühapaikadest. Aine on mõeldud maastike ja keskkonaeriala üliõpilastele ning laiemalt kõigile huvilistele. Kursuse läbinud saavad üldised teadmised pühapaikade kujunemisest, tüpoloogiast, uurimisloost, väärtustest, vaimsest kultuuripärandist ning kasutamise ja hoidmise põhimõtetest.

EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse koostöös ette valmistatud loengusari käsitleb pühapaiku terviklike kultuurilis-looduslike sakraalsete maastikuobjektidena. Loengutel kõnelevad oma ala tunnustatud asjatundjad: professor Jaanus Paal pühapaikadest kui eluskooslustest, proffessor Rein Einasto pühapaikade geoloogiast, filosoofiadoktor Ain Raal pühapaikadest tervise allikana ja filosoofiadoktor Heiki Valk pühade paikade arheoloogilisest küljest.

Teised kõnelejad ja teemad on: Pille Tomson - pühapaigad maastikuobjektidena, Jüri Metssalu - pühapaikade alased teabeallikad ja historiograafia; Mari-Ann Remmel - pühapaikadega seotud vaimne kultuuripärand; Ringo Ringvee - pühapaikade religioosne aspekt ja usuvabaduse tagamine; Ahto Kaasik - Pühapaikade tüpoloogia, ajalooline kujunemine ja tavaõiguslik kaitse, muinsus- ja keskkonnakaitse - seadusandlik regulatsioon ja praktika, pühapaikade inventeerimine, eluskoosluste muutuste prognoosimine, taastamine ja maastikuhoolduse kavandamine.

12 loengust, ekskursioonist ja seminarist koosnev kursus toimub 23.09.-16.12.2009. a igal kolmapäeval kl 14 - 16 Kreutzwaldi tn 5 Tartus. Aine edukalt läbinutel kantakse õpinguraamatusse 3 EAP-d.

Aine on maaülikooli üliõpilastele registreerimiseks avatud kuni 16.09.2009. Aine kood ÕISis on PK.1506.

Teiste kõrgkoolide üliõpilastel tuleb kursuse ametlikuks läbimiseks võtta oma dekanaadist külalise suunamisleht ja pöörduda EMÜ õppekorraldusspetsialisti Marget Matjuse poole: tel 7313137, Marget.Matjus [ät] emu.ee

Lihtsalt huvilised saavad kuulamissoovist teatada aadressil: ahto.kaasik [ät] ut.ee

Ajaloolised looduslikud pühapaigad on Eesti põilsrahva vaimse kultuuripärandi ja maastike sügavalt tähenduslikud ja haruldased mälestised. Ideoloogilistel jt ajaloolistel põhjustel pole looduslikke pühapaiku seni kohaselt piisavalt uuritud ja kaitstud. Ajalooliste andmete põhjal teada olevatest 2500 pühapaigast vähem kui viiendik kuulub kaitse alla ja enamus neist on halvas seisukorras. Suurem osa pühapaikasid on seni kaardistamata ja otseses hävimisohus.
2008. a kinnitas kultuuriminister Laine Jänes riikliku arengukava pühapaikade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks ja määras Tartu Ülikooli selle rakendusasutuseks. Kuigi kultuuriministeeirum rahastab arengukava eelarves kavandatust vähem kui 1/10 ulatuses, on TÜ alustanud arengukava täitmist ning selle raames valmistanud ette ka Eesti Maaülikooli pühapaikade valikaine.



14.04.2009 Lahemaal tuleb hiite päev

Karjalaskepäeval, 23.04. toimub Lääne-Virumaal Vihula vallas Ilumäel ja Palmses Lahemaa hiite päev. Kavas on puhastada Ilumäe Hiieniinepuu sobimatutest plastseostest ning tutvustada pühapaikade hooldamise põhimõtteid. Päeva teises pooles avatakse Palmses lahemaa looduskeskuses looduslike pühapaikade fotonäitus ning toimub loeng pühapaikadest.

KAVAS

Kl 15.00 Ilumäe Hiieniinepuu puhastamine. Keskkonnaameti ja Maavalla koja inimesed puhastavad looduskaitsealust Ilumäe hiieniinepuud viisil, mis võimaldaks säilitada selle paiga looduslikke ja vaimseid väärtusi.
 
18.00 Palmses Lahemaa Looduskeskuses loeng “Looduslikud pühapaigad meil ja mujal”. Ahto Kaasik kõneleb pühapaikadest, nendega seotud tavadest ning hooldamise põhimõtetest. Sündmus kestab koos näituse avamise ja kohvipausiga ligikaudu 2,5 tundi.

Fotonäitus “Maavalla looduslikud pühapaigad” tutvustab hiisi ja teisi ajaloolisi looduslikke pühapaiku, nendega seotud pärimust, tavasid ja pühapaikade hoidmisega seotud muresid. Näitus on väike teejuht oma sügavamate juurte juurde. Fotod on teinud Auli Kütt, Ahto Kaasik ja Ahto Raudoja. Allkirjad koostas Ahto Kaasik. Näituse seadis kokku Elo Liiv Maavalla kojast.

Karjalaskepäev on valitud Hiite päevaks teadlikult. Karjalaskepäev (ka jüripäev) on eesti rahvakalendris metsa, maa ja pikse püha. Sel päeval olevat maa ja iga puu niisama püha ja puutumatu kui hiiepuu. Karjalaskepäevast pikemalt.

Lisateavet

Fotonäitus "Maavalla looduslikud pühapaigad" http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2965&op=lugu

Hiite päeva korraldab Keskkonnaameti Viru regioon koostöös Maavalla koja ning Tartu ülikooli pühapaikade keskusega. Syndmust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Fotonäitust Maavalla Hiied toetavad Hiite Maja SA, Siseministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Lisateavet: Ave Paulus, ave.paulus [at] keskkonnaamet.ee, 53327893; Ahto Kaasik, ahto.kaasik [at] ut.ee, 56686892


 
04.02.2009 Seminar "Looduslikud pühapaigad ja meedia" 19.02. Tallinnas

Neljapäeval, 19. veebruaril algusega kell 11.00 korraldab Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus Tallinnas Muinsuskaitseametis Pikk tn 2 seminari hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Ajakirjanikele ja toimetajatele mõeldud seminari esimeses osas kõneleb TÜ looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik looduslikest pühapaikadest, pühapaikade erakorralisteks päästetöödeks mõeldud riiklikust arengukavast ja selle rakendamisest.

Seminari teises pooles toimub mõttevahetus teemal “Eesti põlised looduslikud pühapaigad kui rahvuslik ja üleeuroopalise tähtsusega pärand – meedia huvi, võimalused ja vahendid”.

Mõttevahetust juhivad Asko Künnap ja Ahto Kaasik.

Seminari päevakava:

11.00 - 13.00 Ahto Kaasiku ettekanne, küsimused ja vastused
13.00 - 14.00 Lõunavaheaeg
14.00 - 16.00 Arutelu