Ajalugu
Eesti ajaloo osakonna eelkäijaks on Eesti ja Põhjamaade (hiljem Eesti ja naabermaade) ajaloo õppetool, mis loodi 1919. aasta sügisel Eesti Vabariigi Tartu ülikoolis. Sellega pandi esmakordselt riiklikult alus Eesti ajaloo õpetamisele ja uurimisele. Esimeseks korraliseks professoriks (1919-1928) kutsuti soomlane Arno Rafael Cederberg (1885-1948) /1/. 1925. aasta ülikooliseaduse järgi oli Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal ette nähtud üks professuur ja üks dotsentuur, vastavalt võimalustele ja vajadustele võis lisaks rakendada ka eradotsente ja õppeülesande täitjaid. 1938. aasta ülikooliseadus nägi Eesti ja naabermaade ajaloos ette juba kaks professuuri ja dotsentuuri ( vastavalt üks kesk- ja teine uusajaloo alal).
1932. aastast oli erakorraliseks ja 1934-1941 korraliseks Eesti ja naabermaade ajaloo professoriks Hans Kruus (1891-1976) /2/.
1931. aastal sai Eesti ja naabermaade ajaloo dotsendiks, 1938 adjunktprofessoriks ja 1. juulist 1942 erakorraliseks professoriks Hendrik Sepp (1888-1943) /3/.
Eesti ja naabermaade ajaloo õppetool (nõukogude okupatsiooni algul nimetati Eesti ajaloo kateedriks) säilis ka II maailmasõja ajal ja nõukogude okupatsiooni algusaastail, ehkki olude sunnil polnud pidevalt täidetud.
1944-1946 oli Eesti ajaloo kateedri juhatajaks prof. H.Kruus, 1946-1949 dotsent Artur Vassar (1911-1977). 1947./48. õppeaastast hakati esmakordselt üliõpilastele lugema ka süstemaatilist Eesti ajaloo kursust muinasajast kuni kaasajani.
1949. aastal liideti Eesti ajaloo kateeder NSV Liidu ajaloo kateedriga ja järgneva 40 aasta jooksul õpetati ja käsitleti Eesti ajalugu NSV Liidu ajaloo osana (nn. Eesti NSV ajalugu) /4/.
Iseseisev Eesti ajaloo kateeder taastati 1. aprillist 1989 professor Sulev Vahtre (1926-2006) juhtimisel. Kuni õppetoolide loomiseni 1992 kuulusid selle kateedri alla ka arheoloogia ja etnoloogia.
Prof. S. Vahtre emeriteerudes 1. novembrist 1993 sai Eesti ajaloo õppetooli juhatajaks professori kt. Tiit Rosenberg (s. 1946). Alates 25. märtsist 1994 on ta Eesti ajaloo korraline professor /6/. Alates 01.01.2012 kuulub Eesti ajaloo professuur Filosoofiateaduskonna kümne rahvusteaduste professuuri hulka.
Seoses ajaloo ja arheoloogia instituudi sisestruktuuri korraldamisega 01.03.2013 on Eesti ajaloo õppetooli asemel Eesti ajaloo osakond. Alates 1. veebruarist 2013 on osakonnas ka teine professor - Eesti lähiajaloo professor, akadeemik Tõnu-Andres Tannberg.
1/ T. Rosenberg. Professor Arno Rafael Cederberg - Eesti ajaloo uurimise koolkonna rajaja Tartu Ülikoolis. - Ajalooline Ajakiri 1999, 2(105), lk. 79-90, 149-150.
2/ E. Jansen. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. - Haridus 1992, 1, lk.40-43; J. Kivimäe. Rektor Hans Kruus. (Ilmumas 2013)
3/ T. Rosenberg. Akadeemik Hendrik Sepp (1888-1943), sõja- ja majandusajaloolane. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXVII. Tartu 2009, lk.108-123.
4/ Tartu Ülikooli ajalugu III. 1918-1982. Tallinn, 1982, lk. 95-96, 248-250.
5/ T. Rosenberg. Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75. - Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75.sünnipäevaks. Koost. A.Andresen. Tartu, 2001, lk.13-30.
6/ T. Rosenberg. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad IX). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.