Uudised

Lõputööde kaitsmised kunstiajaloo osakonnas

23. augustil kell 13.00 (ruum 022) tuleb kaitsmisele üks bakalaureusetöö ja kaks magistritööd:

Lilija Soosaar, "Kristliku kantsli kujunemislugu. Väliskantsli tähendusest ja funktsioonist keskaegses kirikus" (juhendaja Krista Andreson, retsensent Reet Pius)

3.-10. aprillini 2017 a leidis aset Kunstiajaloo osakonna õppereis Firenzesse (ja seda ümbritsevasse Toskaana piirkonda). Reisi toetas Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan.

***

Kaheksa päeva täis ajalugu, renenssanssi, lugematul hulgal kirikuid, baptisteeriumeid, kloostreid, palazzosid, altareid, triptühhoneid, skulptuure, (pizzat,) arhitektuuri, kullasära ja marmorit – jah, silmapiir ja silmaring said avarama mõõtme.

Firenze on linn kahel kaldal, mille visuaalseks tunnuseks on pea kõikjalt nähtav toomkiriku siluett, linna kõrgeim tipp. Olles ülikooli varastest bakalaureuseõppeaste ainetest peale olnud vaimustuses Brunelleschi Santa Maria del Fiore katedraali kuplist, oli rõõm piiritu, kui ta juba lennuki maandudes aknast paistis. Rõõm ei vaibunud nädala jooksul ka peale lugematuid katedraalist mööda jalutamisi – nii täiuslik!

Reisi tihe programm aga algas Uffizi galeriist, mis andis kiire kokkuvõtte sellest, mis ees ootamas. Uffizi üheks oluliseks märksõnaks kujunes Botticelli looming, sest kunstiajalugu õppides, pilte meelde jättes ei saa õppida seda päris muljet, ei saa aimdust nende formaadist ega tonaalsusest. Uffizi pakkus kiiret sissejuhatust tolleaegsetest uuendustest, kohalikest meistritest ja koolkondadest, realistlikumaks muutuvast kujutusviisist, täiuse otsingutest ning perspektiivi ja illusiooni problemaatikast.

Firenze suurejoonelisusest ja melust sai puhata idüllilistes väikelinnades – Sienas, Cortonas, Arezzos, Assisis, Pisas ja Fiesoles, kus aeg kulges natuke rahulikumalt ja kust avanesid imelised vaated kaugustesse. Õpitu seos tegelikkusega tekkis eredalt just Arezzos, kus oli võimalus jalutada Giorgio Vasari tagaaias (!). Juhtumisi oli parasjagu ka palmipuudepüha, mis andis linnale isegi pidulikuma mõõtme.

Kokkuvõtvalt – päevad olid pikad, objekte ja infot palju, ettekanded inspireerivad ja jalad enamasti väsinud. Samas linn sai selgeks ja hakkas meeldima. Lähedalt said nähtud ajastu meistriteosed ja nii suures koguses, et ükskõik mis muu seltskonnaga ei oleks see kõne alla tulnud. Ja nüüd kus Firenze kõige olulisem tahk – renessanss –  on põhjalikult omandatud, jääb üle mõistatada, mida on linnal veel pakkuda. Seetõttu, alla prossima, Firenze bellissima!

Brita Arnover, mag II

*
 

Seekordne kunstiajaloolaste õppereis viis meid avastama üht Itaalia kaunimat piirkonda, Firenze linna ja Toskaana maakonda. Imekauni looduse ja kunsti põimumine harmooniliseks tervikuks avaldus selgelt kunstiteostes. Seesama maastik, mida silmitsesime rongiaknast, vaatas meile vastu paleede seinamaalidelt, ning needsamad linnud, kelle laul kostus roheluse keskelt, vestlesid püha Franciscusega Assisi kloostri freskodel.

Iga pühakoda, palee ja galerii kutsus omamoodi vaiksele mediteerivale teekonnale. Olime nii mõnigi kord sunnitud palveränduri kombel maha panema kogu varasemate teadmiste koorma ning minema sellele retkele vastu uue pilguga. Siinkirjutajale jäi eriliselt meelde Firenze läheduses asunud San Miniato al Monte. See algse kuju säilitanud ja veidi müstiliselt hämar kirik ning selles kostunud munkade laul pani mind hetkeks peatuma.  

Kunst ei kutsunud selles linnas end ainult eemalt imetlema, vaid ka ise olema osa loomingust ja tundma sellest kaasatusest rõõmu. Nii said meie jaoks reaalsuseks Botticelli “Venus” ja “Primavera”, kui Uffizi galeriis nähtu ajendas meid Fiesole oliivipuude all kehastuma ise kunstiteoseks. Teosest inspireeritud mänguline hetk lähendas ja ühendas meid, kinkides taas ühe kauni kogemuse selle kuldse päikese all.

Bok Eum Kim, mag II

*

Õppereisi programmi nähes mõtlesin, et seda on nii palju, puhkamiseks küll aega ei jää. Ja ega ma ei eksinudki, kõik päevad olid vaatamisväärsusi täis lükitud. Kohal olles tundus seda kõike palju, kuid tagasi tulles olin väga õnnelik, et jõudsime nii paljudes kohtades ära käia.

Tagantjärele meenub esimesena atmosfäär. Veel tükk aega pärast kodumaale tagasi jõudmist tundsin enda sees Toskaana rahu.

Reisi kõige meeldejäävam oli kolmas päev. Hommikupooliku veetsime Santa Maria Del Fiore baptisteeriumis. Edasi käisime Giotto kellatornis – 414 trepiastet ja jalad olid täitsa väsinud, kuid tipust avanes postkaardilik hingemattev vaade. Päeva teise poole veetsime Fiesoles. Külastasime säilinud etruskide templi varemeid ja roomlaste terme ja rooma teatri varemeid. Päeva tipphetk oli minu jaoks aga üks väike frantsiskaanlaste klooster. Seal oli üks väike siseõu - rohimata roosipõõsad, väike veesilm paari kuldkala ja tillukese "purskaevu" nirega. Ja seal oli lihtsalt maagiline rahu. Seletamatult kummaline ja hea oli seal olla.

Väljasõit Assisisse neljandal päeval oli suurepärane. Kõiki neid Giotto maale olen loengus õppinud, kuid kohapealses kontekstis näisid nad hoopis teistsugused. Assisi oli ise väga ühtne linn, majad täpselt ühesugustest liivakiviblokkidest ehitatud ning igas küljes ilusad vaated.

1018. aastast pärinevas San Miniato al Montes, Toskaana kõige puutumatumas romaani kirikus sain aru, et ei ole mõtet pilte teha, kuna seda kogemust ei saa lihtsalt pilti panna. Parasjagu käis missa ja mungad laulsid, kirik oli hämar ja mosaiigid olid tõesti vapustavad.

Triinu Suumann, mag II


 

5.-7. oktoobril 2017. a leidis Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonnas aset rahvusvaheline teaduskonverents "Ülikoolimaastik valgustusajastu valguses".

Mõiste „ülikoolimaastik“ on kasutusse toonud Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor Juhan Maiste, kes oli ka käesoleva konverentsi idee autor. Konverentsi eesmärk oli kaardistada valgustusajastul sündinud ülikooliansambleid Venemaast Ameerika Ühendriikideni. Kitsamalt keskenduti kolmele põhiküsimusele: valgustusajastu ülikoolimaastik ja selle ideoloogilised alused, Tartu Ülikooli arhitektuur ning ülikooliansambli roll linnaruumis. 

Konverentsil kõnelesid mitmed rahvusvaheliste ülikoolide, näiteks Konstanzi, Paris-Sorbonne´i, Oxfordi, Stanfordi, Manchesteri, Leipzigi, Berliini, Kaasani esindajad. Konverentsi programm on leitav kodulehelt: http://universitylandscape.ut.ee/

Konverents toimus Saksa-Eesti akadeemilise nädala Academica egiidi all ning TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, kunstiajaloo osakonna ning TÜ muuseumi eestvedamisel.

15.–16. oktoobril toimub taas TÜ Kunstiajaloo osakonna poolt korraldatav sügiskool. Selle aasta teemaks on «Müüt. Geenius. Kunst.» Tegu on neljandat aastat järjest toimuva üritusega ja seega on põhjust rääkida juba traditsiooniks saanud ettevõtmisest, mille huviliste hulk on aasta-aastalt kasvanud. Vaieldamatult on mõisted «müüt» ja «geenius» omanud ja omavad tänini olulist kohta, olles alati vahetult seotud kultuuri- ja kunstilooga, peegeldades ühe või teise ajastu suhtumisi kunsti ja selle loojasse. Kui möödunud aastal toimunud sügiskool käsitles Iluga seotud temaatikat, siis loogilise jätkuna leiavad sel aastal käsitlemist teemad, mis on seotud selle Ilu loojaga, Autoriga, selle sõna kõige laiemas tähenduses. Kahe päeva vältel avavad kuulajatele oma ettekannetes, sügiskooli pealkirjas sisalduvaid mõisteid, mitmed tuntud kunsti- ja keeleteadlased, kunstiajaloolased, filosoofid, etnoloogid, kunstnikud. Ettekannete teemadering on väga kirev ja laiahaardeline, hõlmates eneses nii erinevaid ajastuid kui erisuunalisi vaatenurki. Sügiskooli lõppakordiks on planeeritud Tartu Kunstimuuseumi lahtiolevate näituste ühiskülastus. Oodatud on kõik huvilised!

Ajakava, 15.–16. oktoober 2015. a.

15. oktoober TÜ peahoone, ruum 128

10.15 Sissejuhatus (Holger Rajavee)

10.30 Ülo Matjus «Kunst uusaja täideviimise ajastul»

11.15 Anne Kokkov «Värvide intentsionaalsus Konrad Mägi maalides»

12.00 Kohvipaus

12.30 Anzori Barkalaja «Kunst puudutada puutumatu(l)t»

13.15 Teet Veispak «Enesemütoloogia kaasaegses Eesti kunstis»

14.00 Lõunapaus

15.00 Mirjam Lepikult «Michel Foucault’ filosoofiline nägemine kujutava kunsti põhjal»

15.45 Janika Päll «Geenius ja subliimsus: antiigi kunsti- ja kirjandus- teooriad. Inspiratsioonist ja andest renessansi ja varauusaja töötlustes.»

16. oktoober TÜ Kunstimuuseumi saal

10.15 Reet Mark «Endel Kõksist. Geeniusest?»

11.00 Amar Annus «Kahte tüüpi andekusest «vermitud aju» teooria järgi»

11.45 Eduard Parhomenko «Geeniuse ohjamine Kantil/Dionysose ahistamine Nietzschel»

12.30 Kohvipaus

13.15 Tartu Kunstimuuseumi ühiskülastus (koos ekskursioonijuhiga)

Info ja registreerimine ainele: Õppeinfosüsteemis (FLAJ.05.165, 2 EAP, kui soovite ainepunkte) või hiljemalt 13. oktoober – holger.rajavee [ät] ut.ee

Sügiskooli toetab Eesti Kultuurkapital

Tõnis Tatari doktoritöö kaitsmine

18. juunil kaitses Tõnis Tatar edukalt oma doktoritöö teemal “Kolmas tee Eesi NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel”.  Töö juhendajateks olid prof. emer. Jaak Kangilaski ning prof. Juhan Maiste, oponentideks prof. dr. Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool) ning Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum).

Oma töös vaatleb Tatar meie kunstiajaloo üht murrangulist perioodi, mis hõlmab eneses aastaid 1960-1987, mille vältel kerkib esile terve rida Eesti kunstimaastikku kujundanud kunstnikke. Läbi kolme – Jüri Arraku, Olav Marani ning Kaljo Põllu – loomingu ning maailmavaateliste seisukohtade, näitab autor meile, kuidas kujuneb välja nö “kolmas tee” meie kunstidiskuruses, suund, mis paigutub elujõuliselt valitseva ideoloogilise peavoolu ning avangardistlike tunnustega eksperimenteeriva kunsti kõrvale. Autor pakub oma mahukas uurimistöös välja ühe tõlgendusvõimaluse antud perioodi käsitlemiseks, tehes seda autori, tema unikaalse kunstiteose kaudu, mida vaadeldakse läbi esteetilise kogemuse prisma. “Kolmas tee” (mõiste, mille lansseerib Jaak Kangilaski) on Tatari sügava veendumuse kohaselt see, mille kaudu meie kunstikultuuril oli võimalik säilitada keerukal ajajärgul oma rahvuslik identiteet, alalhoides samaaegselt kujutava kunsti traditsioonilist põhiväärtust – esteetilist kogemust. On heameel tõdeda, et ka Eesti kunstiajalookirjutuses on küpseks saanud aeg, mil pikka aega valitsenud sotsiaal-poliitilise rõhuasetusega kunstiloo kõrvale astub taas areenile üksikautor, oma eneseküllasuses ning ainukordsuses, keda ei raamistata vaid rangekujulistesse voolutunnustesse. Nagu sõnas kaitsmisel Sirje Helme, on Tõnis Tatar oma doktoritööga omandanud sellise positsiooni, kus tema töös esitatud seisukohtadest ei saa enam ükski tulevane kunstiajaloo uurija kuidagi mööda vaadata.

Õnnitleme!

Holger Rajavee

TÜ Kunstiajaloo osakonnna doktorant-ekstern

14.–16. juunil leidis aset kunstiajaloolaste 2015. aasta kevadreis Pakri saartele ning ümbruskonda.

Reis algas Paldiski linnast, kus turniti Peetri kindlusest alles jäänud muldvallidel ning külastati Amandus Adamsoni muuseumi. Esimese päeva õhtuks siirduti paadiga Väike-Pakri saarele, mille vaatamisväärsustega tutvumiseks võeti ette meeleolukas reis traktori järelhaagises. Teisel päeval naasti mandrile, kus silmitseti Harju-Madise ja Harju-Risti keskaegseid kirikuid ning Vihterpalu mõisa. Õhtuks jõuti Samblamaa puhkemajja Nõval, kus tutvuti arhitekt Enn Laansooga. Kolmanda päeva peamiseks huviobjektiks oli Padise klooster. Samas jalutati Padise mõisahärra juhatusel sealses mõisahoones. Reisi lõpuks tutvustas oma valdusi ka Ohtu mõisahärra, kelle justkui dramaatilist teatrilava meenutavas mõisakompleksis nauditi kohvi ja suupisteid. Oli meeldejääv reis.

Baltic Journal of Art History 2014. aasta numbrite esitlus
 

2014. aastal ilmusid ajakirja Baltic Journal of Art History 7. (Spring) ja 8. (Autumn) number, mille aluseks olid suurel määral Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna 2013. aasta sügiskooli „Kunst ja Religioon“ ettekanded.

Seekordsete numbrite koostajaks ja toimetajaks oli Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud Krista Andreson, autoriteks eesti ja naabermaade kunstiajaloolased ning naaberdistsipliinide esindajad (vt ka http://ojs.utlib.ee/index.php/bjah/issue/archive).

Ajakirjanumbrite esitlus toimub neljapäeval, 22. jaanuaril kl 16.00 Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonnas (Ülikooli 18-024).

Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna ja Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi sügiskool „Kunst ja ilu“

Toimumisaeg: 16. – 17. oktoober 2014
Toimumiskoht: TÜ peahoone, TÜ Kunstimuuseum
 

Kunstiajaloo õppetooli ja TÜ Kunstimuuseumi kahepäevane intensiivseminar käsitleb ilu mõistet esteetika- ja kunstiajaloos. Eraldi teemablokina on vaatluse all meheilu ideaal klassikalises kunstitraditsioonis ning selle kõrghetked 18. ja 19. sajandi vahetusel, kui toimus ka Tartu ülikooli taasavamine, hooneansambli väljaehitamine ja kunstimuuseumi rajamine. Seminari teisel päeval jõutakse kunstnike, kuraatorite ja kunstikriitikute vestlusringis välja ilu tähenduse(tuse) analüüsini kaasajas.

Sügiskool on TÜ kunstiajaloo osakonna iga-aastane üritus, mille on suur kaal nii kunstiteaduse õpetamises kui ka eriala maine kujundamises. Selle aasta Sügiskooli esimene päev tegeleb saksa klassikalise esteetika perioodiga 18. ja 19. sajandi vahetusel (ettekannetega esinevad prof Juhan Maiste, Eduard Parhomenko, Juta Keevalik, dr Tiina-Mall Kreem, Moonika Teemus jt). Päeva lõpetab kunstnik Jaanus Samma (Köler Prize 2013 võitja ning Eesti esindaja Veneetsia biennaalil 2015) antiikse meheilu ideaaliga suhestuv kunstiprojekt Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

Sügiskooli teisel päeval käsitlevad emeriitprofessor Jaak Kangilaski, Tõnis Tatar, Liisa Kaljula, Kadri Asmer jt 20. sajandi esteetika probleeme. Mitmete oluliste kuraatorite, kriitikute ja kunstnike osalusel vaadeldakse ka ilu positsioone kaasaja näituseloomes ja -kujunduses ning Eesti meedias.

Üliõpilastele registreerimine ÕISis (õppeaine FLAJ.05.159), teistele meilil kadi.polli [ät] ut.ee. Kõik huvilised on teretulnud!

KAVA

Neljapäev, 16. oktoober
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, Ülikooli 18
(Mehe)ilu ideaal klassikalises kunstitraditsioonis
11.15–11.30 Kadi Polli (Tartu Ülikool), Avasõna
11.30–12.00 prof Juhan Maiste (Tartu Ülikool), Miks siis " ... ei karju Laokoon marmoris"?
12.00–12.40 Juta Keevallik, "Valged varjud". Antiik-Kreeka skulptuuri retseptsioonist.
12.40–13.00 Kohvipaus
13.00–13.30 Eduard Parhomenko (Tartu Ülikool), Jäsche & Morgensterni kaksikpilk Tartu taevale 1808. aasta veebruaris Kanti ilukäsituse valguses.
13.30–14.00 Moonika Teemus (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Märkmeid Napoleoni muuseumist: Friderich Schlegeli ja Karl Morgensterni kunstivaadete võrdlus.
14.00–15.00 Lõunapaus. Ringkäik näitusel „Peaasi on iluasi?“ Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis, vt www.kunstimuuseum.ut.ee
15.00–15.30 Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli kunstimuuseum), Belvedere torso - Prof. Malmberg – Skiron.
Winckelmanni Belvedere Apolloni kirjeldus.
15.30–16.00 dr Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum), Johann Kaspar Lavater. Mitte ainult ilust.
16.00–16.30 Jaanus Samma (Eesti Kunstiakadeemia), kunstiprojekti tutvustus.
17.00 Koosviibimine kunstiajaloo osakonna ruumides, Ülikooli 18


Reede, 17. oktoober
Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18
Kunst ja ilu. Stseene ühest abielust
11.15–11.20 Tervitus
11.20–12.00 prof em Jaak Kangilaski, 20. sajandi esteetilised murrangud.
12.00–12.30 Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum), Ilu mõiste teisenemisest modernismis: kõiges on süüdi romantikud.
12.30–13.00 Kohvipaus
13.00–13.30 Tõnis Tatar (Tartu Ülikool), Kunst ja ilu. Stseene ühest abielust.
13.30–14.00 Kadri Asmer (Tartu Kunstimuuseum), Ilu tähendus ja positsioon neokonservatismi mõistes.
14.00–15.00 Lõunapaus. Ringkäik Tartu Kunstimuuseumi näitustel, vt www.tartumus.ee
15.00–15.30 Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Kas katkestus on pöördumatu? Mis juhtub ilumõistega, kui kunst väljub esteetilistest raamidest?
15.30–16.00 Margus Tamm (Eesti Kunstiakadeemia), Eesti Rahva Muuseumi ekspositsiooni kujundusest
16.00–16.30 Johannes Saar (Tartu Ülikool), Stiilne mees teab mis on hea kunst. Majandusliku eliidi kunstitarbimise mustrid Eesti erameedias "Äripäeva" kuulisa "Gentleman" näitel. Väljavõtteid tekstianalüüsidest.
16.30 Diskussioon


Info ja registreerimine:
Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond
Kadi Polli, kadi.polli [ät] ut.ee
Sügiskooli toetab Eesti Kultuurkapital

13.-15. juunil leidis aset kunstiajaloo osakonna traditsiooniline üliõpilaste ja õppejõudude kevadreis, mille seekordseks sihtpunktiks oli Vormsi saar.

Teel Vormsile peatuti Haapsalus, kus külastati Haapsalu linnust, toomkirikut ning Evald Okase majamuuseumi. Vormsil tutvuti saare kunstiväärtuste ja ajalooga. Muuhulgas külastati õigeusu kirikut, Püha Olavi kirikut, kohalikku talumuuseumi ja tuletorne. Õhtud möödusid ühise söögilaua ääres nähtu ja kogetu üle vabas atmosfääris arutledes. Tagasiteel külastati ka mõningaid Läänemaa arhitektuurimälestisi (Ungru loss, Kiltsi ja Riguldi mõisad, Noarootsi kirik).

3.-10. aprillini toimus Kunstiajaloo osakonna õppereis Istanbuli. Õppejõudude, doktorantide jt kunstiajaloo üliõpilaste ühisreis hõlmas tihedat vaatamisväärsuste programmi, tudengite ja õppejõudude ettekandeid, seltskondlikke üritusi ja arutelusid. Reisi toetas Eesti Kultuurkapital. 

"Istanbul on paik mitme maailma piiril, kus Bosporuse väina ja Kuldsarve lahe kallastel kohtuvad erinevad religioonid, antiikkunst ja Bütsants, Osmanite impeeriumi pärand ning Euroopa arhitektuuri- ja kunstisuundumused. Reisist sellesse kultuuriliselt nii mitmekesisesse linna jäävad meelde nii varakristlikud mosaiigid, sultanite paleed, kireva kraamiga kauplejad ja labürinti meenutav basaar, aga ka minarettidest üle tänavasagina kostuvad palvusekutsed, paadid Bosporusel ning õhtune Istanbuli siluett valgustatud mošeedega. Lisaks ka mitmed vaatlused, diskussioonid ja arutelud, mis aitasid mõtestada ja paremini kinnistada nii varasemalt õpitut kui ka päris uusi teadmisi. Kõige rohkem meeldis mulle kokkupuude Bütsantsi ja islami arhitektuuriga, iseäranis Püha Sergiose ja Bakkhose kirik ning Suleiman Toreda mošeekompleks. Kunstiajaloo huvilistele pakub Istanbul mitmeid taaskohtumisi, aga ka rohkesti üllatusi."

Kadri Piirimäe, bak III

„Idee Istanbuli külastada oli suurepärane, kuna tegemist on kultuuriliselt ja (kunsti)ajalooliselt äärmiselt rikka linnaga. Olulisemate objektidega tutvumine tõi elavalt silme ette ammu loengutes räägitud-kuulatud teemad ja kunstiteosed. Enam ei olnud tegemist pelgalt fotodelt nähtud ja nendest tekkinud ähmase kujutlusega, vaid taiesed ja hooned muutusid tõeliseks. Mosaiigi ebamaist sillerdust näeb siiski ainult kohapeal, seda ei suuda edasi anda ükski repro. Nähtut aitasid paremini mõista õppejõudude selgitused ning ka üliõpilaste endi koostatud tutvustused. Paljudele saigi kõige südamelähedasemaks objekt, millega enne reisi mitu nädalat tegeldi, et siis ka päriselus oma referaadi kangelasega kohtuda (olgu selleks siis Suleimani mošeekompleks, Chora kirik või, miks mitte ka türgi köök). Kuigi reis oli õppimiseks ning seda eesmärki see ka lõpuni täitis, ei puudunud ka muhe huumor ja lõbusamad noodid. Jään kindlasti ootama juba järgmist reisi – sest nagu tutvumisõhtul ütlesin – kunstiajaloolaste vahva seltskonnaga läheksin iga kell igale poole!“

Liisi Pabstel, mag II

Esmaspäeval, 10. märtsil kell 17.00 toimub Tartu Kirjanduse Maja saalis Armin Tuulse artiklite kogumiku „Linnad ja lossid“ esitlus.

Esimese eestlasest kunstiajaloo professori Armin Tuulse loomepärand on tähendusrikas nii Eestis kui ka laiemalt Lääne- ja Põhja-Euroopas. Kogumik “Linnad ja lossid” koosneb Tuulse eesti keeles ilmunud kirjutistest alates tema õpingutest Tartu ülikoolis kuni ajani, mil ta Stockholmi ülikooli professorina oli teadlaskarjääri tipus. 
Kõnelevad kunstiajaloolane ja õppejõud Kaur Alttoa ja raamatu koostaja kunstiajaloo magistrant Kadri Asmer.
 

Kolmapäeval, 19. märtsil leiab Kunstiajaloo osakonnas aset lahtiste uste päev.

Kell 12-13 on kõik huvilised oodatud Kunstiajaloo osakonda Ülikooli peahoones. Tutvustame osakonna ruume, traditsioone ja õppekava. Järgneb üliõpilase Kaarin Kivirähki loeng "Kunst ja diplomaatia" (45 min, auditoorium 022).

Kuidas on seotud kunst ja diplomaatia? Kas kunst võib lisaks silmailule pakkuda lahendusi ka rahvusvahelistele probleemidele? Kuidas on tuntud poliitikud kasutanud kunsti oma diplomaatiliste eesmärkide saavutamiseks? Loengus tuuakse näiteid alates 16. sajandist kuni möödunud sajandi keskpaigani.