Põhikooli lõpuklassi ja gümnaasiumi õpilastel on võimalus kuulata õppejõudude ja doktorantide miniloenguid instituudi ruumides või kutsuda nad esinema oma kooli. Huvi korral võtke ühendust Tartu Ülikooli teaduskooli spetsialisti Marek Järvikuga (marek.jarvik [ät] ut.ee, tel 737 5889)
Loengud õpilastele 2019/2020. õppeaastal
Loengus antakse ülevaade 1930. aastate alguses Eesti poliitilist elu sügavalt mõjutanud vabadussõjalaste liikumise tekkest ja arengust ning otsitakse vastust küsimustele, kes olid vabadussõjalased ja mida nad taotlesid. Kestus 45 minutit.
Oma ettekandes annan ülevaate surmanuhtluse seisundist Läänemere-provintside õiguskorralduses 18. sajandil. Milliste ülesastumiste eest määrati süüdimõistetu surma ning millistele õigusallikatele kohalikud kohtud seejuures tuginesid? Vaatlen lähemalt, kuidas muutus surmanuhtluse õiguslik positsioon ja selle tegelik rakendamine Vene keisrinna Elisabeti valitsusajal (1741–1762). Millised olid keisrinna meetmed surmanuhtluse kitsendamisel-keelustamisel ning kuidas need mõjutasid õigusmõistmist Läänemere-provintside kohtutes? Kas Vene keskvõimul õnnestus seeläbi teatud määral läbi murda Balti erikorra küllaltki jäikadest privileegide ahelast? Mis sai surmamääratutest? Kestus 45 minutit.
Igal aastal leitakse arheoloogiliste välitööde käigus kümneid luustikke. Mis aga saab nendest edasi? Mil moel määrab luu-uurija surnu soo ja vanuse? Milliseid haigusi ja vigastusi on võimalik luudelt välja lugeda? Kuidas saab skeleti järgi teada, mida inimesed minevikus sõid? Loengus antaksegi ülevaade sellest, miks ja kuidas inimsäilmeid tubastes tingimustes uuritakse. Kestus 45 minutit.
Paljudes keskaegse Euroopa riikides oli kuningast suuremalt jaolt sõltumatuid kõrgaadlikke (hertsogid, markkrahvid, krahvid) või linnu. Ometigi ei löönud need sõltumatud võimukandjad kuningriigist lahku, vaid tunnustasid aastasadade jooksul kuninga nominaalset ülemvõimu. Meie aja vaatepunktist tundub seesugune käitumine mõneti kummaline. Oma ettekandes püüan selgitada, miks keskajal ei püüeldud iseseisvumise ehk uute riiki loomise poole, nii nagu see tänapäeval tavaks saanud on. Teen seda Püha Rooma keisririigi ehk Saksa-Rooma riigi näitel, mis oli ajavahemikus 13. saj keskpaigast kuni selle laiali saatmiseni aastal 1806 kõige nõrgema keskvõimuga riik kogu Euroopas. Kestus 45 min.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.